/nginx/o/2011/04/26/565522t1h0091.jpg)
Väidetavalt jõuti maailma suurim osakestekiirendi ehk suure hadronite põrgatajaga (Large Hadron Collider – LHC) abil niinimetatud jumala osakese ehk Higgsi bosoni jälile.
Füüsikud avastasid lõpuks müstilise «jumala osakese»?
:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. aprill 2011, 11:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastuoluline info pärinevat tundmatuks jääda soovinud isikutelt, kes töötavad Euroopa Tuumauuringute keskuses CERNis, kirjutab Yahoo News.
Pole teada, kas sellest uurimisasutusest välja lekkinud memo on autentne või mitte.
Asi sai alguse sellest, kui anonüümne kommentaator kirjutas USA Columbia ülikooli matemaatiku Peter Woiti blogisse kommentaari, milles paljastas CERNi memos olnud info.
Osade füüsikute arvates võib info «jumala osakese» avastamise kohta olla võltsing, osad on aga veendunud, et tegemist on anomaaliaga, mille kohta tuleks teha veel katseid.
«Kui tõesti avastati seni avastamata osake, Higgsi boson, siis on see suur läbimurre,» sõnasid füüsikud.
Suurte osakestekiirenditega nagu Šveitsis asuv LHC ning USAs Illinoisis Fermilabis asuv Tevatron püütakse jälile jõuda Higgsi ja muude sarnastele subatomaarsetele osakestele.
Lekkinud memos seisab, et LHC eksperimendis võidi saada esimene tõend Higgsi osakeste kohta.
Higgsi boson on seni veel avastamata elementaarosake, mis annab ülejäänud elementaarosakestele massi. Higgsi bosoni olemasolu ennustas esimesena Briti füüsik Peter Higgs.
Higgsi boson on ainuke standardmudeli avastamata osake.
Elementaarosakeste massi mõõdetakse ühikutes eV/c2 vastavalt massi ja energia ekvivalentsusele. Massi mõõtmiseks sobivad ühikud on tavaliselt megaelektronvoltides (MeV/c2) ja gigaelektronvoltides (GeV/c2).
Higgsi bosoni eeldatav mass on 115 ja 180 GeV/c2 vahel, tema spinn on 0 ja ta on elektriliselt neutraalne.