Jaapani arstid hoiatasid enesetapulaine eest

Jaapani perekond oma maja jäänustel Fukushima perefektuuris Somas

FOTO: SCANPIX

Jaapani arstid, psühhiaatrid ja psühholoogid hoiatasid enesetapulaine eest.

11. märtsi maavärin ja sellele järgnenud tsunami pani inimeste vaimse ja füüsilise tervise proovile, kirjutab Huffington Post.

Kirde-Jaapanist on juba tulnud teateid looduskatastroofis kannatanute enesetappudest.

«Meile on teada farmeri juhtum, kes end üles poos, kuna Fukushima tuumajaama saaste tõttu ei saanud ta oma toodangut müüa. Samuti ületöötanud valitsusametniku kohta, kes katuselt alla hüppas ning isa kohta, kes pärast tsunamit oma poega ei leidnud,» sõnasid asjatundjad.

Jaapani enesetappude ennetamisega tegeleva organisatsiooni Izoku Shieni juht Naoko Sugimoto sõnas, et tal on nende inimeste pärast kahju samamoodi nagu tsunamis hukkunute pärast.

«Kuid need inimesed ei hukkunud tsunamis, vaid pärast seda. Nad võtsid endalt ise elu. Esitame endale küsimuse, mida me selle ennetamiseks teha saame,» jätkas Sugimoto.

Asjatundjate hinnangul võib looduskatastroofi järgne olukord olla paljude jaoks nii lootusetu, et nad ei näe enam väljapääsu. Samuti rõhutati, et Jaapani kultuur soosib enesetappe ning nendega ollakse arenenud maailmas esireas.

Jaapanis on pärast katastroofi käivitatud mitmeid uusi abitelefoniliine, uusi teraapiaprogramme ning saadetud vaimse tervise spetsialiste katastroofipiirkonda.

Osa inimesi kaotas kõik oma pereliikmed ning abitöötajate sõnul on paljud neist esitanud küsimuse, et kuna kõik lähedased hukkusid, siis miks nemad peaks edasi elama.

Teada on, et pärast 1995. aasta Kobe maavärinat kasvas ka enesetappude arv ja seda ametnike seas, kellel oli raskusi inimeste elu stabiliseerimise ja infrastruktuuride taastamisega.

Siis läks vabasurma näiteks Kobe aselinnapea, kes süütas end bensiini abil põlema.

«Nüüd on suures ohus laipu otsivad päästetöötajad ja politseinikud, kuid ka probleemse tuumajaama töötajad. Neil võib ülepingutamisest tingitud stress ja depressioon hiljem tekkida. Kui sellega ei tegeleta, võib see viia elu lõpetamiseni,» sõnasid asjatundjad.

Jaapani kultuuriruumis ei peeta enesetappu häbiasjaks, nagu see on läänemaailmas, kus kristlik kultuur selle hukka mõistab.

Jaapani samuraide seas oli see auga elust lahkumine. Teise maailmasõja ajast on teada lausa legendaarseid lugusid kamikaze-pilootidest.

Kuid neid on ka lähiajast. 2007. aastal poos end üks Jaapani minister koerarihma abil üles, olles sattunud poliitilisse skandaali. Teda hakati pidama kangelaseks, kes võttis oma elu, et päästa oma au.

Jaapanis teevad enim enesetappe 20 – 44-aastased mehed ja 15 – 34-aastased naised.

Ka on märtsis, mis on Jaapanis rahandusaasta lõpp, aasta teiste kuudega võrreldes märgatavalt enam enesetappe.

Jaapanis töötava USA psühholoogi Gaithri Fernando sõnul on Jaapani kultuuris 11 enesetapu klassifikatsiooni ning jaapanlased suhtuvad tihtipeale oma elu võtmisse kui pääsu vabadusse.