Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Kuidas meeldis uus sari? Elu24 teleproff «Nukumaja» peale pikali ei kukkunud!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kanal 2 uue põnevus-draamasarja «Nukumaja» avaepisood algas kaadriga sellest, kuidas tervisejooksja sattus teel lebava naiselaiba peale. Tõotas tulla põnev! Järgnev pooltund sisaldas aga hulka emotsioonituid nägusid ja seletusi, kuidas sünge olekuga peaosalised «nukumajja» jõudsid. 

Saateks kriipiv õudukamuusika, uurisid peaosalised oma uut elukohta. «Ma tunnen, nagu Elisabeth oleks ikka veel siin,» tunnistas seitsmendat kuud rase Eva (Karin Rask) oma politseinikust mehele Tarmole (Andres Mähar). Eva on hukkunud naise kaksikõde.

Maali tagant ilmus lagedale mälukaart, mille sisu uurimisega just ei kiirustatud. Eva kahtlustas järjest rohkem, et tema õe surm ei pruukinud olla selline, nagu see välja paistis. 

«See on nagu klišee halvast filmist,» ütles mõrvatud Elisabeth mälukaardile salvestatud videos. (Täitsa tõsi!) Naine väitis seal, et ta mõrvati ja ta tundis oma mõrvarit. Lisaks paljastas ta, et seal lähedal mõrvati üks tüdruk nimega Kätlin, kellest ta tahtis raamatut kirjutada. Video sai siinkohal müstiliselt otsa.

Järjest kahtlasemad paistsid ka naabrid, kes olid kohal samal peol, kus mõrvati Kätlin. Verd olevat olnud igal pool! Avaepisoodi käigus ilmus lagedale ka verine nuga. Eval tekkisid kahtlused, et teda tahetakse sealt välja süüa - samad kahtlused olid ka tema hukkunud õel. Seda, et Elisabeth võis sattuda millegi suurema keskele, andis tunnistust tema mõrva uurinud politseiniku ootamatu hukkumine.

Elu24 teleproff nautis sarja värviküllast ja sujuvat kaameratööd. Samas tundus, et kõik «müsteeriumid» on kuskil juba nähtud! Plusspunktid noortele näitlejatele Franz Malmstenile ja Merit Männistele, kellel on kindlasti võimalust tulevates osades rohkem särada.

Hinne 3,5 / 5

Tagasi üles