Häädemeeste teadjamehed öelnud ikka: “Kui suure neljapäeva ja suure reede öö on külmad, teeb külma veel suure ristipäevani (mai keskpaik). Kui suur reede on sajune, pidi tulema vihmane heinaaeg ja üldse vesine suvi.”
Tõeline suvi laseb end veel oodata
Kuiv ennustas suveks põuda.
Praegu on rannikumeri alles jääs, aga pea ta laguneb ja hakkab ilmaolusid mõjutama. Seni on õigem suu pidada, sest laulusõnadki ütlevad: “Mida sina, maakas, merest tead?”
Sisemaa rahvale tähendas suure neljapäeva-reede sadu sügiseks kuiva viljavoosi. Soe vihm lükkas orased liikuma. Päikeseline kuiv ilm ennustas rukki õitsemiseks head aega. Nagu ikka vaadati tuultki: kas on külmalt või lämmilt poolelt. Sealt pidi puhuma kogu suve. Viimaste aastate ebapüsiv ilmastik nii kindlat ennustust ei lubaks.
Vahemere maade suur soe on praegu hõivanud kogu Kesk- ja Lääne-Euroopa. Seal näitab kraadiklaas päikeses üle 20 kraadi. Soe õhumass laieneb aeg-ajalt servapidi Läänemerelegi.
Meil on kõrgrõhkkondade mõjul tuuline, sajab harva, õhuniiskus on madal. Maa kuivab silmanähtavalt. Seega läheb põllutöödega kiireks.
Metsades veel lund jagub, aga sulavett kraavidesse see palju juurde ei too. Järgmine nädal tuleb kuivapoolne. Kohati võib päevasoe asenduda öösel nõrga külmaga maapinnal.
Rannikul on mere tõttu tuntavalt jahedam kui sisemaal. Hommikuti võib tekkida udu. Pole välistatud, et külma-sooja õhu kiire vaheldumine tekitab paikkonniti äikesepilvi.