/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/04/7064147t1hd5ed.jpg)
Tähelepanelik kodanik on märganud, et haridusministeeriumi prügikast on pungil «Eesti nõukogude entsüklopeediatest».
Jahmatav avastus: haridusministeeriumi prügikast uputab «Eesti nõukogude entsüklopeediatest»! (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta alguses läks sotsiaalmeedia kihama, kui semiootik Mihhail Lotman kirjutas blogis, kuidas ta nägi pealt, et Tartu Ülikooli raamatukogu viskab rohkelt ära raamatuid. Teiste seas neid, millest Tartu raamatukogudes ei ole enam ühtegi eksemplari.
Tartu Ülikooli raamatukogu kogude direktor Kristina Pai selgitas tol korral, et raamatuid ei hävitata hulgaliselt. See on tavapärane kogude ringlus, kus uued raamatud tulevad peale ja osa aegunuid kantakse maha. Pai sõnul on raamatute mahakandmine igapäevane tegevus, kuid nende konteinerisse viskamine on siiski viimane valik. Enne seda püütakse teoseid laiali jagada, maha müüa või inimestele tasuta ära anda.
«Eesti nõukogude entsüklopeedia» (ENE) on kahe eestikeelse üldentsüklopeedia pealkiri, millest esimene ilmus aastatel 1968–1976 ja teine hakkas ilmuma aastal 1985.
Teine entsüklopeedia ilmus algul pealkirja «Eesti nõukogude entsüklopeedia» all ning alates 1990. aastast (5. köitest) ilmus edasi pealkirja «Eesti entsüklopeedia» (EE) all.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldosakonna juhataja Jaan Laidmetsa (kes ühtlasi vastutab töökohtade ümberpaigutamise eest) kommenteerib olukorda:
«Haridus- ja teadusministeerium palub vabandust kahetsusväärse juhtumi pärast, et meie Tallinna esinduse juures olevasse vanapaberikonteinerisse on sattunud raamatud. Tegu on töökohtade ümberpaiknemise käigus juhtunud inimliku, kuid kahtlemata lubamatu eksitusega, kui segamini aeti vanapaberi- ja raamatukast ning esimese asemel jõudis konteinerisse teine. On absoluutselt selge, et raamatute koht ei ole prügikastis ega ka vanapaberikonteineris. Juhtunu valguses paneme veel kord ka kõikidele kolleegidele südamele olla tähelepanelik, rääkimata sellest, et suhtuda raamatutesse kohase lugupidamisega. Ka ebavajalikuks osutuvate raamatutele on alati võimalik leida uued kasutajad – seda oleme seni ka püüdnud teha. Täna hommikuks on konteinerist raamatud ära võetud ja lubame, et rohkem selliseid eksimusi ei tule.»