Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Printsess Diana südamepuistamine: minu lapsepõlve mõjutas enim ema lahkumine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Lady Diana Spencer (Printsess Diana)
Lady Diana Spencer (Printsess Diana) Foto: SCANPIX

Printsess Diana salvestas 1992 – 1993 videoid, milles ta rääkis oma elust, ka neist asjadest, mis pärinesid ta lapsepõlvest ja mõjutasid teda täiskasvanuna.

Briti meedia teatel kartis Diana kogu elu hülgamist ja selle tõttu oli ta oma suhetes klammerduv.

Diana lapsepõlv ei olnud just kõige õnnelikum, sest ta oli vaid kuueaastane, kui ta ema Frances armus ärimees Peter Shand Kyddi ning lahkus pere juurest.

Printsess Diana ema Frances Shand Kydd / wikipedia.org
Printsess Diana ema Frances Shand Kydd / wikipedia.org Foto: Wikipedia.org

Diana, ta kaks vanemat õde Jane ja Sarah ning noorem vend Charles olid vanemate tormilise lahkumineku ja lahutuse tunnistajaks.

Vanemad võitlesid kohtus, et saada laste hooldusõigust, kohus andis lapsed lõpuks isale, krahv John Spencerile. Vanemate lahutus jõustus 1969. aastal. 

Printsess Diana isa John Spencer / wikipedia.org
Printsess Diana isa John Spencer / wikipedia.org Foto: Wikipedia.org

Andrew Mortoni raamatus «Diana: Her True Story» («Diana: tema tegelik lugu») on kirjas, mida Diana tundis oma vanemate lahutamisel ja ema lahkumisel.

«Minu lapsepõlve mõjutas kõige enam ema lahkumine, see mõjutas ka minu kahte õde ja venda. Meil kõigil on oma nägemus sellest, mis juhtus ja mis oleks võinud juhtuda. Pere jagunes kaheks ja inimesed ei suhelnud enam üksteisega. Minule ja vennale, olime siis alles väga väikesed, oli see väga valus kogemus,»  teatas Diana.

Lady Diana Spencer (Printsess Diana) (1970) / Scanpix
Lady Diana Spencer (Printsess Diana) (1970) / Scanpix Foto: SCANPIX

Diana mälestustesse kinnistus ema lahkumine, hüvastijätt ja heli, mida ta kingad tekitasid kruusateel. Spencerite pere elas siis kuninganna Elizabeth II suvemajas Park House’is, mida nad olid üürinud aastaid.

Diana ja ta vend Charles olid hoidjatega, teiste pereliikmetega puutusid vähe kokku. Ema kolis koos uue mehega Šotimaale, vanemad õed õppisid internaatkoolis ja olid enamiku aja kodust eemal, isa tegeles äri, mõisa majandamise ja pidudega.

«Charles oli minust kolm aastat noorem, ma hoolitsesin tema eest. Lapsehoidjad vaheldusid pidevalt, isa oli kena mees ja paljude naiste lemmik. Vanemaks saades mõistsime, et lapsehoidjaid huvitas meie isa, mitte meie.  Charlesi sõnul sai ta alles pärast oma abiellumist aru, et vanemate lahutus on temasse sügava jälje jätnud,» sõnas Diana Andrew Mortoni raamatu kohaselt.

Diana arvas lapsena, et ta vanemad läksid tema süül lahku, kuna ta sündis tüdruku, mitte poisina.

Lady Diana Spencer (Printsess Diana) kaheaastasena / Scanpix
Lady Diana Spencer (Printsess Diana) kaheaastasena / Scanpix Foto: SCANPIX

Pere tabas 1960. aastal tragöödia, kui poeg John suri vaid mõne tunni vanusena. Ema Frances Spencer jäi üsna kiiresti uuesti rasedaks ja 1. juulil 1961 sündis Diana.

«Vanemad ootasid poega, sest kaks vanemat last olid tütred, krahvitiitli sai anda vaid pojale. Sündis poeg, kuid ta suri. Olin kolmas tütar, keda nad ei oodanud ja see tekitas vanematele meelehärmi, igatahes tundsin teismelisena, et ma ei olnud perre oodatud,» lausus Diana ühes oma südamepuistamises.

Diana, ta kaks õde ja vend olid pärast vanemate lahkuminekut nagu kahe tule vahel, sest osa ajast olid nad isa majapidamises ja osa ema omas, kus kehtisid erinevad reeglid ja tavad.

«Olime nädalalõppudel ja pühade ajal ema juures. Ema nuttis alati enne seda, kui me lahkuma hakkasime. Küsisin emalt, miks ta nutab ja ema vastas, et ta ei taha oma laste lahkumist,» sõnas Diana Mortoni raamatus.

Diana isast sai 1975. aastal kaheksas krahv Spencer ja pere kolis Norfolkist Northamptonshire’i Althorpi mõisa.

Althorpi mõis / wikipedia.org
Althorpi mõis / wikipedia.org Foto: Wikipedia.org

«Olin 13-aastane, kui kolisime Althorpi. Mul oli raske maha jätta inimesi, kellega olin harjunud ja keeruline uues kohas elu alustada. Pidime Althorpi minema, kuna vanaisa Albert Spencer suri ja isa pidi majapidamise üle võtma,» selgitas Diana aastaid tagasi.

Mortoni raamatu kohaselt mõjutasid lapsepõlves saadud psüühilised traumad Dianat kogu ta elu ja need tegid ta ebakindlaks.

Diana sõnul oli ta elu seisuse raamides ette määratud ja see tegi ta õnnetuks. Arstid diagnoosisid Dianal 1981. aastal pärast prints Charlesiga kihlumist buliimia.  

Prints Charles, kuninganna Elizabeth II, printsess Diana. Charles ja Diana kihlusid 1981 / Scanpix
Prints Charles, kuninganna Elizabeth II, printsess Diana. Charles ja Diana kihlusid 1981 / Scanpix Foto: SCANPIX

«Ma ei tundnud end pärast kihlumist kindlalt, sest ei tahtnud tegelikult prints Charlesiga abielluda. Kuna kihlus oli välja kuulutatud, ei saanud ma enam alt hüpata. Maandasin oma stressi õgimishoogudega, oksendamine tõi kergenduse. Kui mind pruutkleidi jaoks esmakordselt mõõdeti, oli minu piha ümbermõõt 73 sentimeetrit, pulmapäeval oli see 58 sentimeetrit. Olin märgatavalt kõhnunud, kleit oli mulle liiga lai,» seisab ühes Diana meenutuses.

Diana ja Charles oma pulmapäeval 29. juulil 1981.
Diana ja Charles oma pulmapäeval 29. juulil 1981. Foto: Anwar Hussein/Scanpix

Printsess Diana oli 1981 – 1996 abielus Walesi prints Charlesiga, neil on kaks poega, 1982 sündinud prints William ja 1984 sündinud prints Harry.

Printsess Diana sai 31. augustil 1997 Pariisi autoõnnetuses surmavalt vigastada  ja suri mõned tunnid hiljem haiglas.  Ta on maetud Spencerite pere Althorpi mõisa saarel asuvasse mausoleumi.

Printsess Diana on maetud Althorpi mõisa pargis asuva järvesaare mausoleumi / wikipedia.org
Printsess Diana on maetud Althorpi mõisa pargis asuva järvesaare mausoleumi / wikipedia.org Foto: Wikipedia.org

Printsess Diana ema Frances Ruth Shand Kydd suri ajukasvaja tagajärjel 3. juunil 2004, olles 68-aastane.

Printsess Diana isa John Spencer suri 29. märtsil 1992 infarkti tagajärjel, olles samuti 68-aastane. 

Tagasi üles