Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Briti kuningliku pere kõige häbiväärsem hetk oli 1993, kui paljastus prints Charlesi ja ta armukese salakõne

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Prints Charles ja hertsoginna Camilla
Prints Charles ja hertsoginna Camilla Foto: John Stillwell/PA Archive/Press Association Images/Scanpix

Briti meedia teatel avalikustasid mitmed kõmuväljaanded 1993. aastal prints Charlesi ja ta armukese Camilla Parker-Bowlesi 18. detsembril 1989. aastal salaja lindistatud intiimtelefonikõne sisu ning seda hetke peetakse Briti kuningliku pere jaoks kõige häbiväärsemaks.

Prints Charles oli siis veel abielus printsess Dianaga, paar lahutas 1996. aasta augustis. Charles ja Camilla abiellusid 2005 ja Camilla hakkas kandma Cornwalli hertsoginna tiitlit.

Prints Charles ja printsess Diana 1990. aastal
Prints Charles ja printsess Diana 1990. aastal Foto: Martin Hayhow/AP/Scanpix

Charlesi ja Camilla suhe oli avalik saladus, mida Briti kõmumeedia sageli lahkas, kuid kuninglik pere üritas seda varjata ja näidata, et Charlesi ja Diana abielu on tugev.

Prints Charles ja hertsoginna Camilla
Prints Charles ja hertsoginna Camilla Foto: ALBERTO PIZZOLI/AFP/Scanpix

Prints ja ta armuke kasutasid selliseid väljendeid, mida õukonna ekspertide arvates kasutavad prostituudid ja alkohoolikud.

Briti meedia naeruvääristas prints Charlesi, keda ta ema kuninganna Elizabeth II üritas kaitsta, kuid skandaal paisus sellest aina suuremaks.

Kuninganna Elizabeth II
Kuninganna Elizabeth II Foto: PA Wire / SCANPIX

Pärast telefonikõne avalikuks tulemist pidi Camilla end ligi aasta kõmumeedia eest peitma ning printsess Diana pooldajad ei jätnud kasutamata võimalust nimetada Camillat «räpase suuga hooraks».

Camilla laste sõnul olid pärast salakõne ilmsikstulekut nende kodu akende taga pidevalt kõmumeedia ajakirjanikud ja fotograafid, kes üritasid Camillat tabada.

«See oli minu jaoks kohutav aeg, ma ei sooviks isegi oma vaenlasele millegi sellise läbielamist. Ilma oma perekonnata ei oleks ma seda üle elanud,» meenutas Camilla aastaid hiljem.

Prints Charles ja hertsoginna Camilla
Prints Charles ja hertsoginna Camilla Foto: ALBERTO PIZZOLI/AFP/Scanpix

Printsess Diana tegi koos oma kõnetreeneriga mitu paljastavat videointervjuud, mille sisu nüüd dokumentaalfilmina avalikusse jõudis.

Printsess Diana sõnul sai ta üsna kiiresti aru, et tema ülesandeks oli vaid Briti troonile tagada pärijad, kuid tal ei olnud Walesi printsessina sõnaõigust ning ta mees ei armastanud teda. Ta pidi täitma kuningliku pere liikmena esindusülesandeid ja naeratama ka siis, kui tal selleks tuju ega tahtmist ei olnud.

Printsess Diana 1992
Printsess Diana 1992 Foto: Martin Keene/PA Wire/PA Images/Scanpix

Vandenõuteoreetikute sõnul oli printsess Diana kuninganna Elizabeth II ja Windsorite suguvõsa silmis must lammas, kes eiras pidevalt etiketti ja reegleid ning selle tõttu võis kuninganna tahta temast vabaneda.

Printsess Diana sai 31. augustil 1997 Pariisis autoõnnetusse sattudes surmavalt vigastada, ta suri hiljem haiglas ja ta matused toimusid 6. septembril. Diana vanem poeg prints William oli siis 15-aastane ja noorem poeg prints Harry 12-aastane.

Printsess Diana matused. Pildil prints William, prints Harry ja prints Charles
Printsess Diana matused. Pildil prints William, prints Harry ja prints Charles Foto: Joel Robine/AP/Scanpix
Tagasi üles