Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/04/20/562100t1ha9cf.jpg)
Maailma eri paigus tähistatakse sel nädalalõpul lihavõttepühi.
Nende pühade traditsioonide hulka kuuluvad nii värvitud koorega keedetud munad kui šokolaadist munad, edastab Reuters.
Lihavõttelauale võidakse kaunistuseks panna ka puust ja klaasist mune, mis on samuti kaunistatud.
Lihavõttepühadel on mitu nime – munapühad, ülestõusmispühad, kevadpühad. Tegemist on liikuva pühaga, mis algab esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
Esimesel pühal tähistatakse Jeesuse surnust ülestõusmist. Teisel ja kolmandal lihavõttepühal lõppeb paast.
Kuna kevadpühi tähistati juba iidsel ajal, siis mitmetes riikides on säilinud selles paganlikke kombeid. Inglise keelne Eastern arvatakse olevat tulnud anglosaksi aasta neljanda kuu nimest Eosturmonath. See tähistas ka ida, koitu ja aasta algust.
Tänapäeval on lihavõtete ajal tähtsal kohal munade värvimine, kinkimine ja söömine. Munade värvimise traditsioon juurdus 19. sajandil.
Enne lihavõtteid toimunud paastu ajal mune ei söödud, et neid pühadeks rohkem jääks. Mitmetes keeltes kasutatakse lihavõttemunade kohta ka paastu- või paasamunad. Viimased on oma nime saanud juutide paasapüha järgi.