/nginx/o/2017/10/10/7195195t1h883f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/11/6332943t1h5a59.jpg)
Elu24 uuris Eesti veganitest kultuuritegelastelt, mida arvavad nemad videost, kus Harjumaal Loo alevikus asuva Talleggi haudejaama kõrvalt seisvates prügikastides leiti munakoorte ja surnud lindude vahel elusalt säutsuvad tibud.
Eesti tuntud veganid Talleggist lekkinud brutaalsest videost: hea meel on, et selline probleem avalikuks tuli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liina Ariadne Pedanik (muusik):
«Ma leian, et sellised väärkohtlemised peaksid tulema avalikuks, sest tähelepanu aitab kindlasti kaasa selliste vigade likvideerimisele. Konkreetne video on minu jaoks häiriva sisuga, aga mul on hea meel, et selline probleem avalikuks tuli. Taolised videod panevad tihtipeale loomseid produkte tarbivaid inimesi mõtlema enda toitumise peale ning väga paljud ka valivad veganluse peale häirivate videote nägemist.
Ise valisin ma veganluse peamiselt sooviga vabaneda astmast, kasutades iga päev regulaarselt üle viie inhalaatori. Tänaseks päevaks kasutan ainult ühte juhul kui astmahoog tuleb, mis on enamasti tingitud ilmastikust või pulsi kiirenemisest. Astmahooge on mul maksimaalselt üks kahe kuni kolme nädala jooksul. Mul on alati olnud ka suur armastus loomade vastu ning veganlus tundus ainuõige mõte. Arvan, et lihasöömine on tihtipeale traditsioonides kinni ning vanemate inimeste toitumisharjumusi on keerukam muuta. Mul on hea meel, et veganlus on kogumas üha rohkem populaarsust.»
Raimond Põldmaa (Tallinn Music Weeki programmijuht):
«Mul on hea meel selle üle, et taolised videod avalikkuse ette jõuavad. Tihti arvatakse, et selline praktika on levinud mujal maailmas, kuid vaevalt meil Eestis nii tehakse - siiski, loomatööstus on julm igal pool. Jälgides selle ning teiste samataoliste artiklite kommentaare uudisportaalides ning sotsiaalmeedias, on näha, et inimesed hoolivad loomadest, kuid pahatihti ei nähta silmakirjalikkust oma tegudes. Loodan väga, et lisaks vihaste kommentaaride kirjutamisele ning oma nördimuse väljendamisele internetis paneb see inimesi mõtlema oma otsuste ja käitumise üle toidupoes ja köögis.
Loomatööstus on näinud suurt vaeva, et karnistlik mõtteviis säiliks - poes liha või muid loomseid tooteid ostes ei tekiks inimesel seost kõige julmaga, mida selle saamiseks on tehtud. Maailm on muutunud, poodides on toiduvalik lai ning suurimad terviseorganisatsioonid on kinnitanud, et taimne toitumine sobib inimestele igas eluetapis.
Meil on võimalus oma tarbimisharjumuste muutmisega lõpetada väga paljude loomade kannatused. Fakt, et loomi kasvatatakse suletud uste taga ning iga video, mis avalikkuse ette jõuab, paneb inimesi silmi katma, ei saa olla normaalsus. Nagu Paul McCartney ütles: «Kui tapamajadel oleks klaasist seinad, oleksid kõik taimetoitlased.»
Ardo Kivi (muusik):
«Talleggi juhtum ei ole minule kui veganile, mitte midagi uut. See on loomatööstuse argipäev. Kui paljud küsivad, et miks veganid ei joo piima ja ei söö muna, sest nende saamiseks ei ole ju kedagi hukatud, siis nad eksivad rängalt. Sellise masstootmise jäägid lähevad kõik hukkamisele ning see ei ole mitte kuidagi aksepteeritav. Elusolenditega ei tohi nii ümber käia. Mul on hea meel, et sellised juhtumid jõuavad ka lõpuks Eestis avalikkuse ette ning ma loodan, et see avab nii mõnegi tarbija silmad.»
Ireene Viktor (Eesti Vegan Seltsi juhataja):
«Eestis on ka varasemalt lekkinud videoklippe ja infot loomade olukorra kohta tööstuses. Näiteks 2011. aastal avalikustati kaadrid mitmetest Eesti sigalatest, kus avanenud vaatepilt oli kurb. Ka on korduvalt näidatud probleeme karusloomafarmides. Talleggis toimuv on ehmatav, aga kindlasti mitte erandlik. Tihti arvatakse, et Eestis on toidutööstuses loomade olukord kuidagi parem, aga tõsiasi on see, et suurtööstuses on loomade heaolu tagamine keeruline ja sarnaseid näiteid leidub ilmselt igal pool. Ka nn humaansed ja lubatud meetodid on väljaspool seisja pilgu jaoks tihti julmad. Nagu Talleggi kommentaarist selgus, on nende tavaline meetod üleliigsete tibude elusalt purustajasse saatmine. See on ka munatööstuses tavaline praktika kukktibude hukkamiseks. Kas sellise info avalikustamine kuidagi eestlaste tarbimisharjumusi muudab ja kedagi lihast loobuma paneb? Sellel on põhjus, miks suurtööstustes toimuv on enamasti avalikkuse eest varjatud - sealne loomade kohtlemine on tarbija jaoks häiriv ja ebamugav ning võib kindlasti panna ümber hindama oma tarbimisvalikud.»