Taiwanis Taipeis varastas mees ajaloomuuseumist samuraimõõga, mida väidetavalt kasutas jaapanlasest ohvitser 1937. aastal Hiina Nanjingi veresaunas, tappes 107 inimest.
Pildid ja video: mees ründas samuraimõõgaga Taiwani presidendipalee juures inimesi
Channel News Asia teatel lõhkus mees muuseumis haamri abil vitriini, võttis mõõga kaasa ja suundus Taipeis asuva Taiwani presidendi palee juurde, kus hakkas inimesi ründama.
Mehel oli lisaks samuraimõõgale ka Hiina lipp, ta ründas nii palees juures jalutanud inimesi kui seda valvanud politseinikke, kellest üks sa vigastada, kuid mitte eluohtlikult.
Väidetavalt tahtis enda kohta nime Lu kasutanud mees edastada sõnumi, et talle ei meeldi Taiwani president Tsai Ing-weni poliitika.
Taiwan on iseseisev riik, kuid Hiina peab seda oma osaks. Taiwani ametlik nimetus on Hiina Vabariik, Hiina oma aga Hiina Rahvavabariik.
Taiwani meedia teatel tahtis Lu meenutada 1937. aasta veresauna, mis leidis aset Hiina-Jaapani sõja ajal kui Jaapani armee vallutas Hiina Nanjingi (jaapani keeles Nanking), mis oli siis Hiina pealinn.
Jaapani sõdurid tapsid pärast linna vallutamist elanikud ja hiinlastest sõjavangid, sündmus läks ajalukku kui Najingi veresaun. Ajaloolistel andmetel kaotas elu rohkem kui 200 000 hiinlast.
Väidetavalt võistlesid kaks jaapanlasest ohvitseri, et kes suudab samuraimõõga abil tappa esimesena 100 hiinlast, see oli jaapanlaste jaoks nagu spordivõistlus.
Jaapanis tekkis samuraide sotsiaalne klass umbes kaheksandal sajandi. Keisriväed olid nõrgad ja kohalikud valitsejad daimjod hakkasid endale ise relvstatud kaitseüksusi looma.
Samuraide elu aluseks oli aukoodeks bushido, milles olid kirjas samuraide kohustused kui moraalsed juhendid.
Samuraide tähtsus vähenes 18. sajandil, kui Jaapanist oli saanud ühtne riik ja ei olnud enam kodusõdasid.
Samuraid otsisid uusi tegevusalasid, saades kaupmeesteks, võitluskusntide koolitajateks või palgamõrvariteks ninjadeks.
Tööstusrevolutsiooni ajal 19. sajandil samuraide klass kadus, neist said riigiametnikud ja kõrgemad sõjaväelased. Siis keelati avalikkuses mõõkade kandmine ja ka nende valmistamine, mõõkadest said muuseumieksponaadid.
Samuraide aukoodeks kehtis Jaapani sõjaväes kuni Teise maailmasõja lõpuni, kuid ühiskonna tavades on seda ikka näha.