Kanada Toronto ülikooli paleontoloogide sõnul ulatuvad esimesed puuduvad hambad ja hambaaugud 275 miljoni aasta taha.
Maailma vanim hambaauk on 275 miljoni aasta vanune
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. aprill 2011, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdne leid nihutas esimese hambaaugu aega 200 miljoni aasta võrra varasemaks, kirjutab Discovery News.
Nüüdne avastus heidab valgust ka hammaste evolutsioonile - kuidas hambad muutusid vahetuvatest hammastest püsihammasteks.
Teadlased avastasid hambaprobleemid Labidosaurus hamatus nimeliselt eelajalooliselt roomajalt. Tegemist oli umbes 75-sentimeetrise omnivoorist lamedapealise loomaga. Selle looma esiisad olid veel soodes elutsenud veeloomad, kuid tema elas juba kuival maal.
Labidosaurus hamatus´e tugevad jalad ning soomustega kaetud keha aitas tal vaenlastega hakkama saada.
Selle looma tervad püsihambad sobisid kiuliste taimede ning kõva kestaga putukate ja limuste söömiseks.
Kuid omades jäävhambaid seisis see eelajalooline roomaja silmitsi sama probleemiga, mis on ka inimestel – hambaaukudega.
Uurijad muigasid, et kui nüüdismaailmas on kaks miljonit hambaarsti, siis eelajaloolistel loomadel hambaravi võimalus puudus.
«Meie uuring näitas, et kui on jäävhambad, mis küll võimaldavad närida väga erinevaid toiduaineid, ohustavad neid mitmesugused hambahaigused. Nii on see kõikide hambaid omavate loomade, kaasa arvatud inimene puhul,» lausus uurija Robert Reisz.
Reisz ja ta kolleegid uurisid USAst Texasest Coffee Creekist leitud lõualuufossiili, kasutades magnetresonantsskaneeringut.
Uuring paljastas laiaulatusliku igeme – ja hambainfektsiooni, mille tõttu nimetatud loomal mitu hammast välja kukkus. Hammaste kadumise tõttu lõualuu deformeerus.