:format(webp)/nginx/o/2017/08/17/7000279t1h95a7.jpg)
Belgia ja Iiri päritolu Hollywoodi filmistaar Audrey Hepburn elas lapsena üle Teise maailmasõja, olles siis peaaegu näljas ja süües kõike, mis süüa kõlbas.
Mis aitasid Audrey Hepburnil Teise maailmasõja ajal ellu jääda?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hepburni poeg Luca Dotti paljastas väljaandele People Magazine, et ta ema jäi natside poolt okupeeritud Hollandis ellu vaid tänu tulbisibulatele. Holland on alates 16. sajandist tuntud tulbikasvatusmaa.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/17/7000265t1h1b69.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/17/7000283t1hb11d.jpg)
Hepburn oli 20. sajandi üks tuntumaid filmitähti ja moeikoone, kes oli alati sale. Nüüdseks on teada, et selle saleduse põhjuseks olid sõjaaegsed olud, mil süüa ei jätknud.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/17/7000267t1hfc66.jpg)
«Ta oli 11-aastane kui algas Teine maailmasõda. Temal ja ta perel oli Hollandis väga raske ning sõja lõpul oleks ta võinud surra, kuna nälgimise tõttu oli ta alakaaluline. Ta jäi siiski ellu kaevates aedadest tulbisibulaid ja juues suures koguses vett, et kõhtu täita. Ta oli 170-sentimeetrine, kuid kaalus vaid 39 kilogrammi. Ta haigestus sõja ajal kollatõppe ja tal tekkisid tursed, kogu ülejäänud elu oli tal aneemia. Ta sõnas, et oli Anne Frankiga kaasaegne, kuid tal oli rohkem õnne kui Annel,» sõnas staari poeg.
Audrey Hepburni elukaaslase, näitleja Robert Woldersi sõnul ei pidanud naine kunagi dieeti, ta nautis šokolaadi ja jõi meelsasti viskit.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/17/7000271t1h2fe7.jpg)
«Ta nautis jalutamist ja oli võimeline väga pikki vahemaid läbima. Ta menuüü oli enamjaolt tervislik ja ta ei söönud palju, sest sõja ajal kogetud nälg mõjutas ta söömisharjumusi,» lisas poeg.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/17/7000275t1h9d52.jpg)
Pärast näitlejakarjääri lõppu tegeles Hepburn heategevusega, olles ÜRO lastefondi UNICEF heatahte saadik ja külastades maailma erinevates piirkondades katastroofialasid ja aidates nälgijaid.
Audrey Hepburn suri 1993. aastal vähihaiguse tagajärjel olles 63-aastane.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/17/7000263t1hc2b7.jpg)
Ta oli 1954 – 1968 abielus näitleja Mel Ferreriga, kellega tal on poeg Sean Ferrer ning 1969 – 1982 oli ta abielus psühhiaater Andrea Dottiga, kellega tal on poeg Luca Dotti.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/17/7000277t1h3d49.jpg)
Audrey Hepburni isa oli iirlasest pankur Joseph Victor Anthony Ruston (1889–1980) ja ema ema oli Hollandi paruness Ella van Heemstra (1900–1984).
Tulevane staar sündis ja kasvas Brüsselis, kuid pärast seda, kui isa pere maha jättis, kolis ema tagasi sünnimaale Hollandisse, võttes kaasa ka Audrey ja esimesest abielust pärit kaks poega.
Hepburn õppis 1939–1945 Hollandi Arnhemi konservatooriumis balletti ja hakkas 1945 esinema tantsijana, pärast sõda kolis ta Suurbritanniasse. Ta jäi seal Hollywoodi produtsentidele silma ja ta kutsuti USAsse, kus ta üsna pea kuulsaks sai.
Ta filmograafiasse kuuluvad filmid nagu «Puhkus Roomas» (1953), «Sabrina» (1954), «Sõda ja rahu» (1956), «Roheline häärber» (1959), «Nunna lugu» (1959), «Hommikusöök Tiffany juures» (1961), «Minu veetlev leedi» (1964) ja «Kuidas varastada miljonit» (1966).
:format(webp)/nginx/o/2017/08/17/7000269t1h70a1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/17/7000279t1h95a7.jpg)