Kullaotsija leidis Lapimaalt ligi 200 grammi kaaluva kullatüki

Kuld

FOTO: Panther Media/Scanpix

Soomlasest kullaotsija Ami Telilä leidis möödunud laupäeval Lapimaalt 167,4 grammi kaaluva kullatüki, mis on Soomes leitud kullatükkidest oma kaalu poolest seitsmes.

Telilä leidis kulda Lepimaa Lemmenjoe rahvuspargist ning tegemist on viimase kümne aasta suurima kullaleiuga, edastab iltasanomat.fi.

Kuld. Pilt on illustreeriv

FOTO: Panther Media/Scanpix

Lapimaa kullakaevajate liidu tegevjuhi Kai Rantaneni teatel on tegemist erakordse leiuga, mis leidja Telilä teatel pühendatakse Soome Vabariigi 100. juubelile, saades nimeks Suomi 100.

Telilä on kullaotsijate perest ja ta sai esimesed otsimiskogemused juba 1970. aastal väikese poisina, hiljem sai hobist töö. 2015. aastal leidis ta koos oma isaga Lapimaalt 106,7-grammise kullatüki ning varasemal ajal on leidnud veel kulda, mille kaal on jäänud alla 100 grammi. 

Kullakaevaja pilt

FOTO: Panther Media/Scanpix

Telilä ei tea veel, mida ta leiuga teeb, kuid kindlasti ta ei kavatse ta seda müüa.

Kullakaevajate liidu tegevjuht Rantanen lisas, et nüüdse leiu hinda on raske määrata, kuid maailmaturul võib selline ligi 200-grammine kullatükk maksta umbes 30 000 eurot.

Lapimaal käivitus kullaotsimine 19. sajandil. 1868. aastal, kui Soome kuulus Venemaa tsaaririigi koosseisu, oli suur näljahäda ja riigikassas valitses tühjus. Soome võimud saatsid Lapimaale uurijate ekspeditsiooni, mida juhtis Soome mündikoja asejuht Conrad Lihr. Meeskond leidis Ivalojoelt kulda ja Soomes algas esimene kullapalavik.

Kuld

FOTO: Panther Media/Scanpix

Euroopa Liidus on Lapimaa kullaleiukohad haruldased, sest mujal ei ole kulda nii palju, et selle otsimisega oleks majanduslikult kasulik tegeleda.

Kullakaevajate liidu tegevjuhi Rantaneni teatel kuulub nende liitu umbes 4000 liiget, kes tegelevad kullaotsimisega rohkem või vähem. Telilä on üks vähestest, kellele on kullaotsimine tööks.

Rantanen ja Telilä on Lapimaa kullaotsingute suhtes murelikud, sest 2020. aastast võivad kõik Lemmenjoe piirkonnas kulda otsida, praegu on see veel ametlik otsimisala, kuhu on vaja eriluba.

Rantaneni sõnul võib siis tekkida uus kullapalavik, saabub palju otsijaid, kellel on kulla läige silmis, kuid enamik neist siiski lahkub tühjade kätega.

«See on maailma kõikides kullaleiukohtades nii, et käputäis rikastub, kuid laevatäis vaesub,» teatas Rantanen. 

Soome kullaleiu rekord pärineb 1935. aastast, mil Evert Kiviniemi leidis 393-grammise kullatüki, mis sai tema järgi nimeks Evert.  

Tagasi üles