Püha õhtusöömaaeg toimus tegelikult varem?

Leonardo da Vinci «Püha õhtusöömaaeg» Foto: Wikipedia.org

Kristlased on pikka aega arvanud, et Jeesuse püha õhtusöömaaeg leidis aset Suurel Neljapäeval.

Briti Cambridge´i ülikooli ajaloolase Colin Humphreysi arvates toimus Jeesuse viimane söömaaeg hoopis kolmapäeval enne ristilöömist ehk päev varem, kui seni arvatud, kirjutab Daily Mail.

Humphreysi sõnul võib tema avastus anda lihavõttepühadele kindlad kuupäevad.

Piibliuurijatel on siiani olnud Jeesuse viimase söömaaja aja suhtes probleeme.

Oma uues raamatus « The Mystery Of The Last Supper» (Püha õhtusöömaaja mõistatus) toob Humphreys ära piiblil, ajaloolistel ja astronoomilistel dokumentidel ning ürikutel põhinevad faktid. 

Ajaloolase sõnul oli tema eesmärgiks teha kindlaks täpne aeg, millal Jeesus ja ta jüngrid viimast korda koos sõid.

Kui Matteuse, Markuse ja Luukase evangeeliumites seisab, et söömaaeg toimus samal ajal juudi kevadfestivali paasapühade algusega, siis Johannese evangeeliumis seisab, et see toimus enne neid pidustusi.

Paasapühad on nissanikuu 15. päeval algav 8-päevane püha, millega tähistatakse Egiptuse vangipõlve lõppu.

Uurijate sõnul on tegemist «Uute Testamendi ühe põletavama probleemiga».

Humphreysi sõnul võis Jeesuse, Matteuse, Markuse ja Luukase ajaarvamine olla teistsugune kui Johannese oma.

«Juudid ei tähista paasapühi mitte mingil muul ajal kui õigel ajal. Selle tõttu on evangeeliumites vasturääkivus. Paljud piibliuurijad soovitavad evangeeliume mitte uskuda. Kuid kui panna teadusfaktid ja evangeeliumid kokku, siis vastuolu kaob,» lausus uurija.

Oletatakse, et Jeesus kasutas vana juudi kalendrit, mitte tollast kuukalendrit, mis oli tema elu lõpuperioodil laialt levinud. Seda kalendrit kasutatakse tänapäevalgi.

Vana juudi kalendri kohaselt leidis Jeesuse ja ta jüngrite viimane koos söömine aset kolmapäeval. Samuti aitab sündmuse ettepoole nihutamine mõista, kuidas viimase söömingu ja ristilöömise vahel sai nii palju sündmusi toimuda.

See tähendab, et Jeesuse arreteerimine, ta ülekuulamine ja mitu erinevat kohtumõistmist ei toimunud ühe öö jooksul, vaid pikema ajavahemiku vältel.

Professor Humphreysi arvates saaks selle põhjalt kindla lihavõttepüha aja paika panna. Tema sõnul leidis ristilöömine aset 3. aprillil, ülestõusmispüha oleks siis 5. aprillil.

Lihavõttepühaga tähistatakse Kristuse ülestõusmist surnuist.

Püha õhtusöömaaeg on evangeeliumites kirjeldatud sündmus, kus Jeesus einestab viimast korda koos oma jüngritega.

Söömaaja käigus annab Jeesus jüngritele mõista, et nende hulgas on äraandja, kelleks on Juudas Iskariot.

Jeesus ennustab, et Peetrus teda peatselt maha salgab. Jeesus murrab leiba ja pakub veini, öeldes, et see on tema ihu ja veri.