Õnn on U-kujuline?

Foto: SCANPIX

Belgia Maastrichti ülikooli sotsiaalteadlaste sõnul on inimese elueal kogetav õnn U-kujuline ehk Smiley näoga.

Teadlased selgitasid, et sellisel puhul on lihtne aru saada, miks keskseas kõige vähem eluga rahul ollakse, kirjutab The Telegraph.

Inimese esimene suurim õnnelikkuse ja eluga rahulolu periood on 20. eluaastatel ning järgmine sarnane periood on alles pärast 50. eluaastate keskpaika. Vahepealne aeg on üsna languses.

Uurija Bert van Landeghem selgitas, et kui 20. eluaastates ollakse täis ootusi, lootusi ja unistusi, milline elu peaks olema, siis pärast 50. eluaastaid ollakse kogenum, rahunenum ning ootused-lootused väiksemad.

«Kõige õnnetumaks peavad end keskeas inimesed ehk siis ollakse U alumises punktis. Seda aega nimetatakse keskea kriisiks. Siis kaotavad paljud oma pereliikmed, kas surma või lahutuse tõttu,» sõnas uurija.

Uurija sõnul taastub vanemas eas küll õnnetunne, kuid see ei ole selline nagu nooruses.

«U-kujuline õnnejoon ei näita, et 65-aastaselt ollakse samamoodi õnnelik nagu 25-aastaselt. Nii 25-aastased kui ka 65-aastased nõustusid, et parem on olla siiski 25-aastane. Kuid samas on 65-aastased endaga rahu teinud ja rahul sellega, kes nad on,» jätkas sotsiaaluurija.

Uurija kinnitusel näitavad veel mitmed uuringud, et keskeas ollakse kõige vähem oma eluga rahul. See ei käi vaid arenenud lääneriikide, vaid kogu maailma kohta.

Briti uurija Lewis Wolperti arvates on inimese õnnejoon natuke teistsugune.

Ta  tõdes, et keskealistel on kõige keerulisem elu. Seda tavaliselt selle tõttu, et keskealistel lasub vastutus nii teismeliste laste kasvatamise kui ka eakate vanemate hoolitsemise eest. Need kaks asja võivad vallandada kriisi, kui isik enam enda jaoks aega ei leia. Kui aga leiab, on ka tasakaal.

«20. eluaastatel ollakse nii keskmiselt õnnelik. Tegelik õnnelikkuse periood saab alguse 40. eluaastate keskel ning see kestab kuni 80. eluaastateni. Keskeas võib olla mitmeid kriise, kuid need on ületatavad,» lisas Wolpert.