Saksamaal Berliinis tegutseval kunstnikul tekkis probleem Twitteri ja seal levivate vihatviitidega, mille tõttu ta astus probleemi lahendamiseks ebatavalise sammu.
Video: kunstnik kirjutas vihatviidid Twitteri esinduse ette
Kunstnik Shahak Shapira selgitas, et ta teatas poole aasta jooksul Twitterile umbes 300 vihatviidist, kuid see sotsiaalmeedia kanal ei reageerinud ega kustutanud neid, edastab The Local.
«Kuue kuu jooksul sain oma kirjadele üheksal korral tagasisidet, milles öeldi, et need vihased postitused ei riku Twitteri kasutamise reegleid,» nentis kunstnik.
Shapira ei jätnud asja sinnapaika ning kirjutas Twitteri Saksamaa kontori, mis asub Hamburgis, juurde spreivärvidega need kustutamata tviidid, mille juures olid ka kasutajanimed.
Twitteri ei pidanud vihatviidiks näiteks kirjutisi, milles oli fraas «juudi sead» ja «Saksamaa vajab islami suhtes lõplikku lahendust», olles viide Teise maailmasõja aegsele holokaustile.
«Minu eesmärgiks oli näidata, et kui palju on Twitteris vihaõhutamist. Võib olla hakkavad inimesed neid sõnumeid linnapildis visuaalselt nähes mõtlema,» jätkas Shapira.
Twitter reageeris Shapira aktsioonile teatega, et kasutajad saavad selliseid sõnumeid peita ja blokeerida.
Shapira tegevuse peale teatas Saksamaa justiitsminister Heiko Maas, et Twitter eemaldab ainult ühe protsendi vihasõnumitest, mis ei ole kaugelt piisav.
Saksamaal võeti vastu seadus, mille kohaselt peavad sotsiaalmeedia kanalid nagu Twitter ja Facebook kustutama vihasõnumid ja kriminaalse sisuga kirjutised 24 tunni jooksul pärast nende postitamist. Keerulisemate juhtumite puhul on selliste postituste kustutamiseks aega üks nädal. Kui sotsiaalmeediakanalid seda ei tee, võib neid ees oodata kuni 50 miljoni euro suurune trahv.
See seadus ei meeldi sotsiaalmeedia firmadele, kes üritavad seda endale sobival viisil tõlgendada. Kriitikute arvates võib nimetatud seadus tuua kaasa olukorra, mil kustutatakse ka need tviidid, mis vastavad reeglitele, kuid seadusetäitmise üliagaruses ei jäeta ka neid alles.
Shapira on ka varem olnud sotsiaalmeedia suhtes kriitiline. Ta tegi lehekülje Yolocaust, milles ta kajastab holokausti läbi musta huumori prisma ja milles on fotoseeria inimestest, kes pildistavad end holokausti mälestusmärkide juures.