Maailmas miljoneid albumeid müünud Guano Apes (GER) annab täna õhtul kontserdi Tallinnas klubis Rock Cafe. Elu24 uuris bändi meesliikmetelt trummarilt Dennis Poschwattalt, bassistilt Stefan Udelt ja kitarristilt Henning Rümenapp nende tegemiste kohta lähemalt.
Guano Apes: teeme oma muusikat «munadega»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas läheb ja mis muljed on Tallinnast?
Dennis: kõik on lahe, klubi on äge. Ootame tänast kontserti väga. Nägime seal ka POD postrit, olime ju nende meestega kunagi viis nädalat koos USA tuuril. Pealtnäha tunduvad nad kummalised, aga tegelikult on nad päris ehedad.
Peale kõiki neid aastaid ja albumeid, kuidas sünnib kontserdi kava?
Henning: Mängime valikut uutest ja vanadest lugudest. Kui oma elu esimesel tuuril tuli mõelda, kuidas kava pikamaks saaks, siis nüüd on neli albumi ning palju lugusid ja see valimine on üks paras pähkel. Mängime ära kõik oma nö suured lood ja kuus või seitse lugu ka uuelt albumilt, et seda tutvustada.
Dennis: Näitame millises suunas oleme aastatega arenenud.
Kuidas te olete arenenud või kuidas on teie muusika ajas muutunud?
Dennis: Palju on muutunud, aga mis pole, on energia millega me mängimine. Guano Apes oli ja on tuntud oma jõulisuse poolest. Paljud ütlevad, et meie uus album on pop ja justkui sirgeks triigitud. Samas on see kiireim album, mida me teinud oleme. Plaadile on põletatud ekstreemne energia. Muidu võibolla olemegi rohkem popi poole läinud, aga teeme oma muusikat ikkagi «munadega».
Kas saame kõik hitid, mida ootame? Kui on valida näiteks «Lords of the boards» ja «Open your eyes» vahel, siis kumb tuleb ära?
Dennis: See sõltub juba publikust. Nemad valivad, nemad peavad karjuma. Vahel teeme ühe, vahel teise, vahel mõlemad. Proovime vanadest hittidest uudsuse võlu mitte ära kaotada.
Teie tuur on päris edukalt alanud, ka Eesti kontserdile pole täna enam ühtegi piletit võimalik saada. Kas teil läheb uuesti väga hästi seetõttu, et teie teismelistest fännid on nüüd täiskasvanud ja soovivad oma puberteediiga taaskülastada?
Dennis: Oleme osa nende noorusest, seega vist jah. Kuid kui publik tinglikult kolmeks jaotada, siis lava ees on täiesti uus generatsioon, keskel need, kes meiega koos on suureks sirgunud ning saali tagaosas seisavad ilmselt siis need uue generatsiooni lapsevanemad. See on alati nii olnud, meie muusika meeldib väga erinevatele generatsioonidele.
Kuidas on teie endi jaoks bändi tegemise nö argipäev muutunud?
Henning: Bänd on hetkel meie põhitöö ja prioriteet number üks, aga proovime aega võtta ka pere jaoks. Vanasti see nii ei olnud, olime ise 18-19 aastased ja vajasime raha. Tegime palju ja ei öelnud millestki ära. Olime tuuril 300 päeva aastas. Praegu oleme juba vanad ja meie jaoks on tähtis ka puhkamine, sest ka tänane publik ootab, et me endast 100 protsenti annaksime.
Dennis: Enam ei ole see bänditegemine nii enesehävituslik. Olid ajad .. aga mingil hetkel see enam ei tööta.