Pealt paistab jürikuu suve nägu, tegelikult on tal aga veel talvesüda sees. See tähendab palavat päikesepaistet karmilt lõõtsuva põhja- või idatuule saatel.
Kevad näitab lähiajal rõõmsat palet
Eelneva tõestuseks näeb arvukalt liikumas läkastavaid ja mahlakasena tilkuvate ninadega kaasmaalasi.
Ilm pole süüdi. Jürikuu ongi ettearvamatult muutlik. Jüril olevat üheksa poega, igaüks neist ise näoga. Tuleb vaid sobiv riietus valida.
Vanarahvas hoiatas: kui enne jüripäeva (23. aprill) käid särgiväel, siis enne jaani otsid kasukat ehk soe aprill toob vilu mai. Kui jürikuul rohi haljas, tulevat mais veel külma. Juuniski on lumetuisku ette tulnud.
Tänavu pole ei liiga soe ega külm. Keskmine õhutemperatuur ööpäevas tõusis üle Eesti peaaegu üheaegselt üle null kraadi 1. ja 2. aprilli paiku. See vastab eelmise sajandi keskmisele. Viimaste soojapoolsete talvedega võrreldes aga nädalajagu hiljem.
Jüripäev märgib kevade algust looduses. Jüripäeval visatavat kuum kivi vette ehk ilmad hakkavat siis püsivalt soojenema.
Maarahvale tähendab see põllutööde hooaja saabumist. Kui rukkioras selleks ajaks on liikunud ja katab varese ära, tulevat hea leiva-aasta. Aga kui on vastupidi, oras jääs või vees, ei ole sügisel sirbigagi midagi võtta. Vaid soojapoolne kuiv aeg võiks veel jääs ja vees põllud päästa. Taimekasvu algus jääb siis arvata aprilli lõpunädalasse.
Selle nädala lõpp ja uue algus jäävad täiskuusse. Aprillis ja mais olevat täiskuuilmad tavaliselt kuivad. Praegune kõrgrõhualade ülekaal võib selleks võimaluse pakkuda.
Päevad tulevad päikeselised, vahetevahel veidi pilves, aga oluliste sademeteta. Päikese käes tõuseb õhutemperatuur kümnest kraadist kõrgemale.
Jahedam ja tuulisem on rannikul, sisemaal võib pilvitutel öödel teha miinuskraade ja maapinnal esineda halla.
Kevadise prahipõletamise juures jälgige tuule suunda, et suitsuving ei häiriks teisi elanikke!