:format(webp)/nginx/o/2017/08/08/6972545t1h69d4.jpg)
Toidu äraviskamisest on saanud heaoluühiskondadest, kaasa arvatud Eestis, suur probleem, mille üheks lahenduseks tundub olevat «prügikastisukeldumine» ehk korraliku äravisatud kauba korjamine ja taaskasutamine.
Eestis kogub populaarsust «prügikastisukeldumine»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ERR teatab viitega Rootsi Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskusele, mille andmetel visatakse Eestis aastas ära 12 000 tonni müümata jäänud toiduaineid, mille väärtus on umbes 22 miljonit eurot.
Eestis on «prügikastisukeldumise» üheks eestvedajaks on Triinu Einberg, kelle sõnul sai ta selle pisiku neli aastat tagasi Saksamaal Berliinis elades, samas on Eestis äravisatava toidu seas vähem söögikõlblikku kui Saksamaal.
«Prügikastisukeldujad» tegelevad oma «hobiga» õhtuti ja öösiti, kui poed on juba suletud ja kõrvalised isikud ei häiri nende tegevust.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/08/6972545t1h69d4.jpg)
Rimi pressiesindaja Katrin Batsi teatel ei saa nad säilivustähtaja ületanud toiduaineid niisama inimestele jagada, kuna ei saa olla kindel, et inimesed neid müüma ei hakka ning selle tõttu visatakse need ära ja lähevad hävitamisele.