Jeanne Rowling oli tavaline briti üksikema, kellel veel aastaid tagasi ei olnud piisavalt raha, et üüri maksta. Nüüd müüakse tema raamatuid miljoneid eksemplare. Briti kirjanik on näide sellest, kuidas vanus ja sotstaalne "staatus" ei ole need, mis määravad tuleviku. Eelkõige on oluline inimese tahtejõud.
Vaesest üksikemast maailma rikkaimaks kirjanikuks, ehk Harry Potteri looja edulugu
JK Rowlingi naasmine Harry Potteri teemasse on teinud ta Forbesi andmeil maailma enim teenivaks kirjanikuks, teatab Guardian.
Potteri võlurimaailma tagasitulek ekraanile ja lavale tähendab, et 95 miljoni naela omanik Rowling lükkab seni juhtinud James Pattersoni teisele kohale tema 87 miljoniga.
20 aastat tagasi alanud Potteri-saaga autor troonis viimati popkirjanike nimekirja 2008. aastal. Kuna Rowling on teeninud 2017 juba esimese viie kuuga 95 miljonit, tähendab see Forbesi hinnangul sissetulekut 180 naela minutis.
Vanal trükimasinal kirjutatud „Harry Potteri ja tarkade kivi“ käsikiri valmis 1995. aastaks. Kirjastaja otsingul nõustusid Rowlingut esindama agendid Christopher Little'i kirjastusagentuurist. Raamatut pakuti kaheteistkümnele kirjastusele, kuid kõik keeldusid. Aasta hiljem näidati Rowlingule lõpuks rohelist tuld, kui Londonis asuva väikese Bloomsbury kirjastuse toimetaja Barry Cunningham otsustas raamatu avaldada. Suure tänu võlgnes Rowling Bloomsbury juhi 8-aastasele tütrele Alice Newtonile, kellele esimene peatükk lugeda anti ja kes kohe järgmist nõudis. Kuigi Bloomsbury oli raamatu avaldamisega nõustunud, soovitati Rowlingul hankida päevatöö, sest võimalus lasteraamatute pealt teenida oli väike. 1997. aastal sai ta Šoti Kunstide Nõukogult 8000 naela, millest piisas edasi kirjutamiseks. Järgmisel kevadel toimus Ameerika Ühendriikides oksjon romaani avaldamisõiguste peale ning selle võitis kirjastus Scholastic, Inc. 105 000 naela suuruse pakkumisega.
Enne esimese raamatu valmimist, aastal 1995, elatus 52-aastane üksikema sotsiaaltoetustest.