Pühapäeval sammuvad kõik südame terviseks

Sel pühapäeval saab alguse südamenädal ning inimesi oodatakse oma südame heaks liikuma. See pilt on tehtud mullu ümber järve jooksu stardis, kus rajale siirdusid kepikõndijad. Foto: Elmo Riig / Sakala

Traditsioonilise südamenädala avab sel aastal üle-eestiline liikumispäev „Sinu sammud loevad“, mis kutsub pühapäeval, 17. aprillil kõiki liikuma, sest see on parim viis ennetada südamehaigustesse haigestumist.

Liikumispäeva ning südamenädala tähistamisega on liitunud kõik maakonnad, kokku 96 omavalitsust. Erinevates linnades, vallakeskustes ja külades on pühapäeval korraldatud üle paarisaja avaliku liikumisürituse ning avatud on liikumisrajad, kuhu kõik on oodatud kas kõndima, jooksma, rattaga sõitma või kepikõndi tegema.

Nii pühapäeval kui järgneval nädalal peetakse ka orienteerumisvõistlusi, matku, treeningute tutvustusi ning loenguid.

Kõik üritused on tasuta.

Liikumispäeva korraldavad tervise arengu instituut koos maavalitsustega, Eesti haigekassa, sotsiaalministeerium ja kultuuriministeerium koos maakondlike spordiliitudega. Kaasa löövad ka terviseprojekt "Mehed liikuma" ja sihtasutus Eesti terviserajad.

Vähene liikumine, aga ka suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal ning vähene puu- ja köögiviljade tarbimine, on peamised südamehaiguste riskitegurid. 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et 32% inimestest harrastab vabal ajal tervisesporti vaid mõned korrad aastas või üldse mitte.

Neid, kes harrastavad tervisesporti rohkem kui kord nädalas, on kokku 36% ning see arv näitab kasvu just meeste seas. Suurim tõus on toimunud 45-54-aastaste meeste hulgas, kus tervisespordi harrastajate osa on kasvanud kahe aastaga 20 protsendilt 29 protsendini.

Regulaarne kehaline aktiivsus avaldab soodsat toimet väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb „halva“ ja suureneb „hea“ kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal ning paraneb meeleolu.

Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab ka krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite, antidepressantide) tarvitamise vajadust.

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis suurimaks eluaastate kao põhjustajaks. Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu. Need on ka peamiseks surmapõhjuseks - 2009. aastal oli üle poole surmasid ehk 8796 juhtumit tingitud vereringeelundite haigustest.

Haigekassa kulud südame-veresoonkonnahaigustega seotud raviteenustele olid eelmisel aastal 1358 miljonit krooni, sealhulgas kulud tööealises eas elanikele (20-64 aastat) moodustasid kokku 38% kuludest ehk 511 miljonit krooni.

Südamenädalat tähistatakse Eestis juba 1993. aastast. See on osa südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklikust strateegiast, mis näeb ette, et aastaks 2020 peaks alla 65-aastaste meeste ja naiste suremus nendesse haigustesse olema vähenenud vastavalt 40% ja 30% võrra.

Liikumisharrastuste edendamiseks on aga Kultuuriministeeriumi eestvõttel valminud uus liikumisharrastuse arengukava, mille põhieesmärk on, et 2014. aastal tegeleks 45% Eesti elanikest regulaarselt liikumisharrastusega.

Info erinevate liikumispäeva ja südamenädala ürituste kohta on kogutud veebilehele www.terviseinfo.ee

Eestimaa erinevate terviseradadega, mida saab kasutada aastaringselt ja tasuta, on huvilistel võimalus tutvuda veebilehel www.terviserajad.ee. Kasulikke nõuandeid enda paremasse vormi saamiseks pakuvad ka liikumisharrastajate portaal www.trimm.ee ja meestele suunatud tervise- ja liikumisportaal www.mehedliikuma.ee. Kõik nimetatud veebilehed pakuvad ka e-trennipäeviku pidamise võimalust.