/nginx/o/2011/04/15/558433t1h7a70.jpg)
Suurbritannia Dundee ülikooli teadlased rekonstrueerisid inimjäänuste põhjal viikinginaise näo.
Teadlased rekonstrueerisid viikinginaise näo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
3D-arvutimudeli loomiseks kasutati laserskaneerimist, edastab BBC.
Viikinginaise skelett leiti üle 30 aasta tagasi Yorkist Coppergate`ist.
Yorki arheoloogiaamet kaasas Dundee ülikooli teadlased uude 150 000 naela maksvasse projekti, mille eesmärgiks on laiendada Yorki Jorviki viikingikeskuse näitust.
Naise koljujäänuse põhjal kokku pandud näo tegemiseks kasutati «virtuaalset savi».
«Kasutasime sama tehnoloogiat, mida tänapäeval kasutatakse 3D-animafilmide tegemiseks. Selle abil on võimalik luua väga realistlik nägu, silmad, juuksed ja isegi peakate,» sõnas projekti juhtinud teadlane Janice Aitken.
Ta lisas, et viikingid on osa Briti saarte ajaloost ning viikingite näituse külastajatel on nüüd võimalus näha, millised nende kunagised kauged esivanemad välja näha võisid.
«Tegemist ei ole just kaunitari, vaid üsna robustsete näojoonte ja karmiilmelise naisega,» tõdes uurija.
Samuti on teadlasi huvitanud, millised olid viikingite söömisharjumused ning milliseid haigusi nad põdesid.
Inglismaal sai viikingiajastu alguse 16. juunil 793. aastal, kui Skandinaavia viikingid hävitasid Northumbria Lindisfarne`i kloostri. Mungad kas tapeti või võeti orjadeks.
794. aastal aga rüüstasid viikingid Šotimaa püha saar Ionat. Üheksandaks sajandiks olid viikingid kanda kinnitanud Shetlandi, Orkney, Hebriidide ja Mani saartel.
Briti saartel lõppes viikingite ajastu 13. sajandil. Viikingeid peeti kogu Euroopas ohuks 8. – 11. sajandil.