:format(webp)/nginx/o/2017/07/31/6945809t1h0eb8.jpg)
Maailma üks menukaimad seriaale «Troonide mäng» on jõudnud seitsmenda hooajani ja see on populaarne isegi Jaapanis, mille kultuur on Euroopa omast erinev.
Milline oleks «Troonide mäng», kui tegevus toimuks Jaapanis samuraide ajastul?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA kirjaniku George Martini romaanisari «Jää ja tule laul», millel «Troonide mäng» põhineb, aluseks on mitmed sündmused Inglismaa ajaloost, eelkõige Rooside sõda (1455 – 1487).
:format(webp)/nginx/o/2017/07/13/6887603t1h4c60.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/19/6906395t1h67d2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/27/6595921t1h3bd9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/27/6929499t1h517e.jpg)
Rooside sõda toimus Plantageneti dünastia kahe haru, Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel. Konflikti hakati nimetama Rooside sõjaks, sest Lancasteride vapil oli punane roos ja Yorkide omal valge.
Viimane suurem lahing oli 22. augustil 1485. aastal Bosworthi väljal, kus hukkus kuningas Richard III, kes kuulus Yorkide dünastiasse. Uueks kuningaks sai Henry VII Tudor, sõja lõpuks peetakse aastat 1487, kui toimus Yorkide viimane mäss ja lahing, mille nad kaotasid.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/31/6945855t1h9f2c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/31/6945857t1hb0ac.jpg)
Jaapani kunstnik Seiji tegi oma pildilise versiooni «Rooside sõjast», tuues tegevuse Jaapani feodaalaega, samuraide ja šogunide ajastusse.
Kunstniku sõnul ei ole Westerosi elu, tavad, reeglid ja aukoodeks kuigivõrd Jaapani feodaalajastu tavadest ja arusaamadest erinev. Samuti on Jaapani kultuuris tähtsal kohal lohed ja draakonid, mis on tegelased ka «Troonide mängus».
:format(webp)/nginx/o/2017/07/11/6880969t1h7900.jpg)
««Troonide mängus» on palju sellist, mida jaapanlased seostavad oma feodaalajastuga, selle tõttu on see seriaal ka Jaapanis populaarne,» selgitas kunstnik.
Jaapani feodaalsüsteemi, mis kestis 11. – 19. sajandini, eesotsas oli keiser, talle allusid šogunid, daimjod, samuraid ja roninid, kes moodustasid ülemklassi. Neid oli rahvastikust vaid kümme protsenti. Alama klassi, millesse kuulus 90 protsenti elanikest, moodustasid talupojad, käsitöölised, kõrtsmikud ja kaupmehed.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/31/6945805t1h2ca1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/31/6945815t1h6fa8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/31/6945801t1h2842.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/31/6945809t1h0eb8.jpg)
Pilte vaata siit.