Top 5: Eesti kuulsad mõisaomanikud ja nende ajaloolised valdused!

Eesti kuulsad mõisaomanikud: Krossid, Saagim ja Sooäär

FOTO: Elu24 kollaaž

Elu24 kirjutas Neeruti mõisaomanikest Ildidest, kes hetkel oma valdusi restaureerivad. Hannah ja Ander ei ole ainsad tuntud Eesti inimesed, kes Maarjamaal mõisat omavad. Siin on top 5: 

1. Imre Sooäär (Pädaste mõis)

Imre Sooäär Pädaste mõisas.

FOTO: Liis Treimann

Üldsus teab Imre Sooäärt riigikogu liikme ja Muhu saarel asuva Pädaste mõisa ühe omanikuna. Imre on Arterile antud intervjuus rääkinud, et Pädaste on tema jaoks rohkem missioon või elustiil, see ei ole kodu. 

Pädaste mõis

FOTO: Erakogu

Pädaste mõis (Peddast) on rüütlimõis Muhu kihelkonnas Saaremaal.

1566. aastal sai Johann Knorring mõisa koos Viirelaiuga Taani kuningalt, lühikese vaheajaga kuulus mõis Knorringitele kuni 1768. aastani. Neilt pärineb ka mõisa varasem eestikeelne nimi Norra (mitte segi ajada Koeru kihelkonnas asuva Norra mõisaga). Praegune mõisa härrastemaja (peahoone) valmis aastal 1875. Arhitektuuriliselt on mõisa härrastemaja neogooti stiilis.

Pädaste mõis

FOTO: Erakogu

Praegu asub endine mõisasüda Pädaste külas Muhu vallas Saare maakonnas. Aastast 1996 kuuluvad mõisa hooned Imre Sooäärele ja Martin Breuerile.

Pädastes töötab kuulus Michelini tähega restoran Alexander.

2. Anu Saagim (Laimjala mõis)

Laimjala mõis (saksa keeles Laimjall) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb mõis Saare maakonda Laimjala valda.

Tallinn Fashion Week. Kolmas päev. Anu Saagim

FOTO: Raul Mee

Mõis rajati 17. sajandi teisel poolel. Algul oli mõisa omanik riik (riigimõis), ent aastast 1793 oli mõis eravalduses (rüütlimõis). Veel 2008. aastal oli laguneva, lohakil mõisa omanikuks Anu Saagim.

3. Eerik-Niiles Kross ja Mary Jordan (Kõue mõis)

Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross ja Mary Kross.

FOTO: Erlend Štaub

Kõue mõisa on esmakordselt mainitud 1319. aastal, mis teeb sellest ühe vanima mõisa Harjumaal. Esialgu asus mõisakeskuse praeguses asukohas vasallilinnus. Keskajal kuulus mõis Dückeritele. 17. sajandil läks aga Saltzade valdusse.

Kõue mõis

FOTO: Toomas Tatar

1992. aastal müüs kohalik omavalitsus mõisa eraisikule. 2006. aastal omandas mõisa Eerik-Niiles Kross, kes alustas renoveerimistöid, mis lõppesid 2012. aastal.

Erik-Niiles Krossi abikaasa ja ühtlasi mõisa perenaine ning kunstiline juht Mary Jordan on rääkinud ajakirjandusele, et kui nad esmakordselt seda mõisat nägid, oli see täiesti laastatud ja isegi ilma katuseta. Ent seal elavad inimesed pakkusid neile huvi ja nad otsustasid mõisa enda kätesse võtta.

Kõue Mõis

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht/Scanpix

Kõue mõisa pildid on avaldunud Elle Decori ajakirjas ning mõisa on sisekujundusega võitnud auhindu välismaalt. 

4. Ander ja Hannah Ild - (Neeruti mõis)

Hannah ja Ander Ild Liblikate Ööl Michelini tähe valgel

FOTO: Viktor Burkivski

Neeruti mõisa mainiti esimest korda 1406, kui vennad Buxhövdenid selle pantisid. Vahepeal oli mõis lühikest aega Nilssoni käes. Praeguse nime sai mõis Nierothidelt, kellele mõisavaldused alates 16. sajandist kuulusid.

Neeruti mõis

FOTO: Erakogu

Mõisa omanik oli Kadrina vald, kuni 2004 ostsid selle Ander Ild ja tema abikaasa Hannah. Esimeste aastate jooksul ei teinud omanikud mõisas mingeid remonditöid ja 2008. aastal oli mõis väga halvas seisukorras.

Kuid seejärel hakkasid omanikud mõisa taastama ja renoveerima. Ander Ild iseloomustas seda nii: «Selle raha eest, mis kulub Eestis ühe suurema mõisa taastamisele, võib Prantsusmaal osta kaks-kolm mõisa või lossi, mis on juba taastatud.» Taastamistööd peaksid lõppema 2017. aasta detsembris.

5. Mart ja Monika Helme (Suur-Lähtru mõis)

Suure-Lähtru mõisnik Mart Helme on üheksa aastaga häärberi nii heasse korda suutnud viia, et seal saab esinduslikke seltskondi, ekskursioone ja konverentse vastu võtta, tulevikus ehk isegi koduülikooli asutada.

FOTO: parnupostimees.ee

Suure-Lähtru mõis oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal. Mõisa endine peahoone asub tänapäeval Läänemaa Martna valla Suure-Lähtru külas.

Alates 1996. aastast kuulub Suure-Lähtru mõisa peahoone suursaadik Mart Helmele, kes kasutab häärberit elupaigana. Omanik on hoones läbi viinud ulatusliku renoveerimise ja avanud uksed ka külastajatele.