:format(webp)/nginx/o/2017/07/27/6930145t1h4506.jpg)
Soome endine president Tarja Halonen andis väljaandele Ilta-Sanomat intervjuu, milles paljastas, et 1978. aasta oktoobris toimunud lennuõnnetus oleks võinud ka temalt elu võtta.
Soome endine president Halonen ja ta sündimata tütar oleksid võinud lennuõnnetuses hukkuda (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niinimetatud Rissala lennuõnnetus toimus 3. oktoobril 1978 kui Soome õhujõudude lennukil Douglas DC-3, mis oli startinud Kuopio lennuväljalt ja pidi lendama Helsingisse, seiskus ootamatult üks mootoritest ja lennuk kukkus alla. Õnnetuses hukkusid kõik pardal olnud, kelle seas oli kaks pilooti ja stjuardess ning mitmeid Soome poliitika ja majanduse juhte.
Kuopios toimus Soome juhtide riigikaitsekursus, millel pidi osalema ka Halonen, kes siis ootas last, kuid arst keelas tal reisimise, kuna ta oli raseduse ajal palju reisinud ja laps pidi sündima ühe kuu pärast.
Haloneni sõnul päästis arst nii tema kui ta sündimata tütre Anna elu.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/27/6930133t1h9c5d.jpg)
Soomes valmis Rissala lennuõnnetusest dokumentaalfilm «Muisti: Uutinen Rissalasta» (Mäletamine: uudis Rissalast), milles lisaks Halonenile meneutavad seda õnnetust Soome tuntud teleajakirjanikud Arvi Lind ja Aimo Nikulainen, Kuopio lennujuhtimiskeskuse endine juht Olavi Hytönen, lennujaama lähedased elanikud ja päästetöötajad.
Lennujuhtimiskeskuse endise juhi Olavi Hytöneni sõnul teatas Douglas DC-3 kaaspiloot kell 21.31, et parem mootor seiskus ning 19,5 sekundit hiljem kukkus lennuk järve, süttis ja plahvatas. 15 hukkunu seas oli ka kolm Soome parlamendi (Eduskund) liiget.
Tarja Halonen kuulis lennuõnnetusest raadiost kui ta oli koos oma elukaaslase ja lapse isa Kari Pekkoneniga kodus köögis.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/27/6930145t1h4506.jpg)
«Mu mees jälgis pidevalt uudiseid, mina mitte nii palju. Ta sõnas, et lennuõnnetus toimus Kuopios ja ma hakkasin siis uudiseid kuulama. Siis sain aru, et see oli lennuk, millega ka mina lendama oleksin pidanud, see oli ehmatav,» meenutas endine president, kes 1978. aastal töötas juristina.
Haloneni sõnul ei ole ta kunagi enam kontakteerunud arstiga, kes ta elu päästis ning talle tuleb väga harva see lennuõnnetus meelde.
Uurimine näitas, et selle lennuõnnetuse põhjustasid probleemid paremas mootoris ja meeskonna tähelepanematus.
Tarja Kaarina Halonen (sündinud 24. detsembril 1943 Helsingis) on Soome poliitik, Soome president 1. märtsist 2000 1. märtsini 2012, olles Soome esimene naispresident.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/27/6930139t1h0104.jpg)