:format(webp)/nginx/o/2017/07/27/6929763t1he3fc.jpg)
Lauljatar Hannah ja tema abikaasa Ander Ild, kes taastavad unikaalset Neeruti mõisakompleksi - üht väljapaistvamat Art Nouveau näidet Eestis -, sattusid justkui USA märulifilmi, kui nägid, milliste jõududega tuleb riik tegema «rutiinset kontrolli» ning kuidas inimestega käitutakse. Ander Ild tunnistab, et ei olnud alltöövõtja töötajate vormistamata paberitest teadlik ning täna on ta saanud väärtusliku õppetunni.
Ander Ild ütleb, et viis, kuidas riik püüdis «tavapärase kontrolli» käigus kindlaks teha, kas nende neli Ukrainast pärit oskustöölist viibivad Eestis seaduslikult, oli ebainimlik: «On palju humaansemaid viise kui rohelised mehikesed, kes kummide vilisedes ning hambuni relvastatuna kohale kihutavad ning Ukraina sõjakoleduste eest Eestisse tööle saabunud oskustöölisi hirmutavad. Selline käitumine on võrdselt nii ebaprofessionaalne kui ka piinlik. Kuhu me edasi suundume, kui me liigume tagasi aega, kus me kord juba olime?» küsib nördinud mõisaomanik Ander Ild.
Puudu oli vaid Bruce Willis
Ild nendib, et ta on šokeeritud just sellest, mis viisil nende territooriumile saabuti: «Naljakas on mõelda, et me restaureerime oma isiklike vahenditega riikliku kultuurimälestise objekti, ja siis seesama riik võtab õiguse pahatahtlike koputajate labaselt ettevalmistatud kaebuse peale saata peale «Võimuministeeriumi» hambuni relvastatud rohelistes kostüümides ja kuulivestides swat-tiimi, kelle koosseisust oli puudu vaid Bruce Willis?»
/nginx/o/2017/07/27/6929765t1h3534.jpg)
Ildi sõnul oli umbes kümme politseinikku kohal, et kontrollida vihjet. «Kuigi meile öeldi, et mingit vihjet pole, siis keda me petame, kui meile öeldi sisenedes, et meil on infot, et teil töötavad ukrainlased?»
Ta küsib, kas sellist pealekaebajate ja «võimuministeeriumi poolt» tavalisi inimesi kummitavat riiki me soovisimegi? «Riiki, kus seaduslikult lubadega riigis viibivat Ukraina oskustööjõudu, kes oma kodumaal on pidanud pikalt sõjaõudusi kannatama, ja kelle ainuke eesmärk siin viibimiseks on oma perekonnale inimväärseks eluks vajamineva elatise teenimine, ühel päikselisel päeval läbiotsimiseks vastu politsei halli bussi surutakse ja seejärel, nagu kurjategijaid kongi surutuna, politseijaoskonda ülekuulamisele toimetatakse,» kirjeldab ta Neerutis juhtunut.
/nginx/o/2017/07/27/6929773t1hd0c6.jpg)
Milleks oli vaja sellist draamat?
Ildi sõnul teeb asja arusaamatuks ka see, et võimuorganid sisenesid eravaldusse ilma igasuguse läbiotsimisorderita ja end esitlemata. «Kõige ulmelisemaks teeb olukorra asjaolu, et küsides sisenenud kamba juhilt, mida nad otsivad, tuli vastuseks, et nende «andmetel» töötavad mõisas ukrainlased ja nad soovivad nende dokumente kontrollida - ometigi esitab politsei seda kui «tavalist rutiinkontrolli», räägib Ild. «Milleks oli sel juhul vaja sellist draamat, märulifilmilaadset saabumist?»
Ild nendib, et kogu saaga juures on tõepoolest üks aga, millest tema teadlik polnud. «Probleem võis olla selles, et Euroopast mitmeti mõistetava tööjõuliikumisseadusest tulenevalt oli alltöövõtjal vormistamata töötajate Eesti tööluba, kuigi kõik viibisid Eestis seadusikult ja ametlike elamislubadega ning tänaseks on meestel olemas ka tööload. Ma ei salga mitte midagi. Me ei lihtsat ei teadnud. Meil on suur mõis ja palju töötajaid... Mõisa taastamine on väga suur projekt ning see annab tööd väga paljudele ettevõtetele ning inimestele.»
Nüüd elamuse võrra rikkamana soovitab Ild: «Hoiatus kõigile ehituse peatöövõtjatele! Vältimaks kõikvõimalikke sekeldusi, tasub peatöövõtjal kontrollida ja nõuda, et alltöövõtu korras palgatud ettevõtte välismaa spetsialistid viibivad ja töötavad riigis seaduslikult, kuigi sellist kohustust peatöövõtjatel Eesti riigis ei ole.»
Ukraina toetamine algab indiviidi tasandil
Kuid viis, kuidas Ildide ja tema töötajatega käituti, hämmastab teda siiani. «Kurioosseks teeb asja haarangu lõppfaas, kui seesama vaneminspektor küsis otse, kas ma ei karda, kui Õhtuleht toimunust kirjutab? Oli see nüüd vihje või ähvardus? Miks peaksin ma kartma meediat, kui ma ei ole mitte midagi valesti teinud – olen viie järjestikuse aasta jooksul andnud tööd paljudele 100 protsenti Eesti päritolu ettevõtetele ja see, mis rahvusest oskustööjõudu on nemad palganud, ei puutu üldse asjasse – olgu selleks eestlased, venelased, ukrainlased või kasvõi ameeriklased,» nendib Ild.
Juba viis aastat edukalt mõisa taastanud Ild mainib: «Ma pean lugu korrakaitsjatest, kuid see, mis meil toimus, oli puhas jõudemonstratsioon. Eesti esitleb end suure Ukraina sõbrana, kuid ei tasu unustada, et Ukraina toetamine algab indiviidi tasandil.»
Neeruti mõisast rääkides ütleb Ild, et üldiselt on neil väga vedanud, et mõis asub just Kadrina vallas, selles imelises paigas, Pandivere kõrgustikul, maaliliste vaadete, järvede ning mägede keskel. «Meil on vedanud, sest meie valla elanikud on reeglina suurepärased inimesed, kes oma toetusega mõisa restaureerimisel tagasi ei hoia!»
Ild mainib, et nende soov on, et Neeruti – mõisa ja asukohana – taas õitsele puhkeks. Ja nii, nagu on näinud vaeva meie esiisad mõisapärandi säilitamisel, on ka sellest saanud meie missioon – seda pea 800 aasta vanust mõisa edasi elus hoida, ütleb Ild lõpetuseks.
Politsei poolne kommentaar:
6. juulil korraldas Ida prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalitus koostöös Tööinspektsiooniga Lääne-Virumaal läbi ühisreidi seadusliku aluseta Eestis viibivate/töötavate isikute avastamiseks ja töötajate registreerimise kohustuse kontrollimiseks ning töötingimuste ja töötamise seaduslikkuse kontrollimiseks. Reidid viidi läbi Rakvere ja Kunda linnas ning Sõmeru ja Kadrina vallas. Üheks kontrollitud objektiks paljude teiste hulgas oli ka Neeruti mõis.
Kokku tuvastati kahel ehitusobjektil, sealhulgas Neeruti mõisas, kokku kümme Ukraina kodanikku, kes Eesti Vabariigis seadusliku aluseta töötasid. Alustati kolm väärteomenetlust välismaalase seaduse(VMS) järgi, mis käsitleb Eestis ilma seadusliku aluseta viibiva välismaalase töötamist ja seitse väärteomenetlust, mis käsitleb välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumist. Kolme Ukraina kodaniku suhtes alustati ka väärteomenetlus VMS paragrahvi alusel, mis käsitleb välismaalase seadusliku aluseta viibimist Eestis. Neile koostati muuhulgas ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks ja kohaldati sissesõidukeelud alates lahkumiskuupäevast üheks aastaks. Tänase seisuga on kolm mõisas töötanud Ukraina kodanikku saanud PPA-lt loa lühiajaliseks töötamiseks.
Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Andreas Kliimant sõnab, et vastavalt välismaalaste seadusele võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud PPAs. «Varem on reidide käigus tuvastatud ka mitu juhtumit, kus tööandjad kasutavad välismaalasi ebaseadusliku tööjõuna, andes neile eksitavat informatsiooni töötamise vormistamise kohta. Alatihti töötaja ei teagi, et on seaduse vastu eksinud,» tõdeb piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht.
«Et välismaalast tööle saada, peab enne tööle asumist tööandja registreerima töötamise PPAs, misjärel töötaja taotleb viisat selle tööandja juures töötamiseks. Tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Teeme pistelist kontrolli ka edaspidi, et järgida tööandjate ja välismaalasest töötajate seadusest kinni pidamist,» lisab Kliimant.
/nginx/o/2017/10/10/7195195t1h883f.jpg)