Häirivad kaadrid: alaealiste «noapoiste» grupp terroriseeris karistamatult tallinlasi

Sel kevadel räägiti palju alaealiste jõukudest, kes pealinna terroriseerisid. «Krimi» uuris, millega on vahepeal tegelenud nn Noapoiste grupp.

Kuigi tänaseks on kõik grupi liikmed oma tingimisi karistuse kätte saanud, on põhjust siiski loo juurde tagasi tulla, kuna vahepeal on nii mõndagi juhtunud.

«Nende käekiri oli selline, et suurem grupi osa jäi kõrvale ja röövimise panid toime kaks-kolm grupi liiget. Enamasti kasutati röövimiseks nuga. Politseikeeles nimetasime neid Noapoiste grupiks, sest enamikus röövimistes oli kaasatud nuga. Läbi erinevate episoodide jõudsime õigete isikuteni,» rääkis isikuvastaste kuritegude talituse juht Roger Kumm.

Käesoleva loo videomaterjaliks on sellesama jõugu vägitööd ühes või teises asukohas.

Tõendusmaterjaliks kogusid uurijad kokku kõik turvakaamerate salvestused, mis toimunut ilmekalt kinnitavad. Noakangelaste kamp pani toime erinevaid kuritegusid, muuhulgas varastati alkoholi ja limonaadi, pussitati röövimise käigus inimesi ja võeti väikestelt lastelt telefoni.

Pundis oli kehtestatud range hierarhia ja kindel käsuliin. Oma grupi liikmeid sunniti tegema teatud kuritegusid. Näiteks anti mõnele noorliikmele korraldus, kes sai läbi vägivallateo oma staatust tõsta.

Kamba ninamees Nikitale sai saatuslikuks see, et ta peksis ja alandas oma jõuguliikmeid ning lõpuks hakkasid kambajõmmid rääkima. 

Vana-Kalamaja tänaval asuvas majas mindi kallale kaaslasele, kellel lõigati halastamatult läbi veenid, löödi sisse roided ja visati tänavale, kust möödujad juhuslikult kannatanu leidsid. Samuti nõudis Nikita kaaslastelt väljamõeldud võlgade tasumist ja võttis neilt vägivaldselt ära asju.

Kuritegude jõhkrust vaadates tunduvad noortele määratud karistused naeruväärsetena. Samuti ei ole tingimisi mõistetud karistus noorte jaoks kuidagigi piisav, mis paneks neid järele mõtlema ja hoiduma edasistest kuritegudest. 

Alaealiste esimesed karistused on tingimisi karistused. Loomulikult võivad need olla pikad, näiteks Nikitale mõisteti jaanuaris kolm aastat vabadusekaotust kolmeaastase katseajaga, mis tähendas seda, et ta oli tegelikult vabaduses. Paraku jätkas ta kuritegude toimepanemist. Selle aasta maikuus mõisteti ta süüdi.

«Tihti ongi alaealiste kurjategijatega nii, et kui nad panevad järjest toime kuritegusid ja see karistus on järjest tingimisi, siis nad ei tunneta karistuse olemust. Kui muud alternatiivseid karistusmeetmed, näiteks sotsiaalprogrammid, puuduvad, siis see pagas läheb nii suureks, et täisealisena on süüdimõistva otsuse korral karistus väga pikk,» seletas Kumm.

Loo moraal on see, et viiendal mail mõistis Harju maakohus Nikita rohkem kui viieks aastaks reaalselt vangi. Enne seda jõudis aga poisiohtu kurjategija toime panna kümneid raskeid kuritegusid, samuti ei teinud ta järeldusi eelnevast karistusest.

Vaata turvakaamerate salvestisi «Krimi» videost!