«Rämpskirjanduse Tarantinoks» nimetatud noor kirjanik Mikk Pärnits jagas tänavuse noorte laulu- ja tantsupeo valguses arvamuslugu sellest, kuidas Eesti on apartheidiriik, kus rahvuslik propaganda on viimastel kuudel vindi täiesti põhja keeranud ja selle ohvrid on ka lapsed. Uljas kirjanikuhärra avas sellega sotsiaalmeedias «sõnasõja», mille vastasleeris on Eesti nimekad kirjandusteadlased.
Mikk Pärnits selgitab, miks ta saatis kirjanikuproua «pimedasse kohta» (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Julge arvamuslugu pani kihama sotsiaalmeedia härra Pärnitsa ja mitme kirjandusteadlase vahel, kes Miku arvamusega ei nõustu. Vestlus läks kaugemale, kui oleks ehk haritud inimestelt oodanud.
Hiljem selgitas Pärnits enda sõnavõttu järgmiselt:
«Kui ei suudeta väidelda argumentidega, võetakse moraalne ülalt-alla õpetajalik seisukoht, kus dialoogi ei eeldata. See oli Kiinil näha lähenemisest ja inimesed, kes ei soovi dialoogi, raiskavad mu aega.»