Rootsi kuninga Magnus III haud avatakse

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi kuningas Magnus III haud Stockholmi Riddarholmeni kirikus
Rootsi kuningas Magnus III haud Stockholmi Riddarholmeni kirikus Foto: Wikipedia.org

Rootsis Stockholmis Riddarholmeni kirikus asuv haud avatakse.

Arheoloogid uurivad 13. sajandil Rootsit valitsenud kuningas Magnus III Ladulåsi  ehk Magnus Birgerssoni jäänuseid, kirjutab Dagens Nyheter.

Teadlased tahavad nii kuninga kui ka teistele kuningliku suguvõsa krüpti maetute jäänustele DNA-testi teha.

Ajaloolaste sõnul on Riddarholmeni kirikus asuvasse hauda maetud kokku seitse inimest.

Tahetakse uurida, kes on maetud kuninga juurde. Siiani on teada vaid kolme inimese identiteet.

«Teame, et kuninga naine, üks tütar ja lapselaps on maetud sinna. Eesmärgiks on uurida, kes on need teised,» sõnas projektijuht Maria Vretemark.

Selles hauas olevate jäänuste DNAd võrreldakse Magnus III isa Birger Magnussoni jäänuste DNAga.

Magnus III Ladulåsi hauda on avatud ka varem. Viimati 1915. aastal, mil kuninga luustiku uuring paljastas märke haiguse kohta.

Nüüdses uuringus kasutatakse tänapäevast tipptehnoloogiat, mille abil loodetakse umbes 50-aastaselt surnud kuninga surmapõhjus kindlaks teha.

Birger Magnussoni vanem poeg Valdemar sai Rootsi kuningaks 1250. aastal. Valdemari noorem vend Magnus tõukas taanlaste abil venna troonilt ja temast sai Rootsi kuningas 1275. aastal.

Kuningas Magnus III on jäänud ajalukku ka selle tõttu, et tema pani aluse Rootsi aadlile. Ta viis ellu ka seaduseuuendusi, millest üheks tähtsamaks peetakse seda, et keelati teise hõimu või suguvõsa naiste varastamine abiellumise eesmärgil.

Magnus Birgersson ehk Magnus III Ladulås sündis 1240. aastal ja suri 18. detsembril 1290. aastal. Ta oli Rootsi kuningas1275. aastast kuni oma surmani.

Tagasi üles