Ashlee sõnul aga ei maksa mingit romantikat otsida, tegu on vaid kattevarjuga, et lastel oleks isa surmaga kohanemine kergem. Leinav pereema ütles, et kuigi Chris elab koos tema ja lastega, ei maga nad samas voodis ega isegi toas koos. «Kui Michael suri, oli Chris esimene, kes tuli mind toetama. Ma olin täiesti murtud ja tema abi nii minule kui lastele on hindamatu. Nägime koos temaga, kui hästi see lastele mõjus,» selgitas lesk säärase korralduse tagamaid, «nad olid enda isaga nii lähedased ning neil on tarvis isafiguuri. Seetõttu teesklemegi suhtes olemist. Chris ei ole Michaeli asemik, vaid onu ja ta jääb alati selleks.»
Ka Chris kaitseb kummalist suhet, öeldes, et tahab vaid aidata: «Michaeli surm oli täielik šokk. Tundus nagu keegi oleks noa südamesse torganud. Kuulnud ta surmast, tormasin kohe Ashley juurde, sest tal ei olnud enam mitte kedagi. Meie perekond on väga lähedane ja oleme Ashleyga sõbrad olnud 10 aastat. Michaeli surm tegi meid aga parimateks sõpradeks, tema on minu kindel kalju ja mina temale. Mu emale meeldib väga, et me niimoodi teineteist toetame ja tean, et ka Michaelile meeldiks see. Ma teen seda selleks, et toetada Ashleyt ja olla lastele isafiguuriks, kuigi nad teavad väga selgelt, et olen nende onu. Ashley sõnul on tema jaoks kõige olulisem laste heaolu: «Mulle on see maruoluline, et Chris mind laste ja muude toimetustega aitab. Kahe kuuga on nii palju juhtunud, millega ma üksi hakkama poleks saanud. Ma üritan lihtsalt pakkuda lastele kõike vajalikku ja inimesed on tugevamad, kui nad on koos. Miski pole tugevam kui perekond!»