/nginx/o/2011/04/12/556313t1h1d0d.jpg)
USAs tähistatakse täna 150 aasta möödumist kodusõja algusest.
USA kodusõja algusest möödub 150 aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA põhja- ja lõunaosariikide vahel peetud sõjas hukkus rohkem kui 500 000 inimest, kirjutab foxnews.com.
Sõda algas 12. aprillil 1861. aastal, kui lõunaosariikide väed ründasid Charlestonis asunud Fort Sumteri kindlust.
«Kodusõda oli USA ajaloos üks tähtsamaid verstaposte. Seda just selle tõttu, et siis sai alguse ühtse USA identiteet. Kuigi juba ammu ei ole enam orjandust, on ameeriklastel siiski alateadvuses inimeste jagamine valgenahalisteks ja tumedanahalisteks,» lausus Florida ülikooli ajaloolane William Link.
1860. aasta presidendivalimised võitnud Abraham Lincolni tunti kui ägedat orjandusvastast. Lõunaosariigid arvasid, et uus president keelab orjanduse.
USA lõunaosariigid ehk Konföderatsioon tahtis iseseisvuda, väites, et põhja ehk Uniooni kehtestatud maksud kahjustavad nende majandust.
Sõja keskseks teemaks oli orjanduse kaotamine. Kuid lõunaosariikide seadustes on siiani klausel, mis lubab orjapidamist.
«Konföderatsiooni eesmärk oli säilitada oma aristokraatlik ja orjanduslik, kuid samas aja ära elanud elustiil. See takistas USAd riigina arenemast,» lisas Nova Southeasterni ülikooli uurija David Kilroy.
President Abraham Lincoln kuulutas 1. jaanuaril 1863. aastal orjapidamise keelatuks. See lõpetas üldjoontes orjapidamise ning sillutas teed mustanahaliste ameerika inimõiguste tekkele.
Hoolimata Uniooni võidust 1865. aastal, jätkasid USA lõunaosariigid veel pikka aega Aafrika päritolu endiste orjade diskrimineerimist.
See kestis kuni 1964. aastani, mil rassiline diskrimineerimine keelustati.
«Barack Obama valimine presidendiks näitab, et USA on arenenud mitmerassilise demokraatia suunas. See protsess sai alguse kodusõjaga ning astus suure sammu edasi Teise maailmasõja järgsel ajal,» selgitas ajaloolane Kilroy.
USA rahvastikuregistri andmetel on tumedanahalised ameeriklased hakanud lõunaosariikidesse tagasi kolima. Lõunas on nüüd sama palju Aafrika juurtega ameeriklasi kui oli viimati 1910. aastal.
Ajavahemikul 1910 – 1970 kolis suur hulk tumedanahalisi ameeriklasi töökohtade otsingul või rassilise diskrimineerimise eest põgenedes põhja ja keskläände.
Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk setsessioonisõda ( Civil War ) oli 1861–1865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk põhja ja Konföderatsiooni ehk lõuna vahel.
Sõja peamisteks põhjusteks oli orjanduse probleem, Lõuna majanduslikku mahajäämus ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalne erinevus.