:format(webp)/nginx/o/2017/07/13/6887281t1hae13.jpg)
Soome ja Venemaa sõjaajaloolaste andmetel treenis Nõukogude Liit sadu põtru, et neid kasutada sõjategevuses, eelkõige soomlaste vastu.
Nõukogude Liit treenis sadu põtru soomlaste vastu võitlema (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põtrade kasutamise idee käis välja 1920. – 1930. aastatel nõukogude loomateadlane Peter Manteifel, edastab iltalehti.fi.
Põdravasikaid treeniti mitte reageerima tulistamisele ja harjutati inimestega koos olema, lisaks õpetati neid reageerima soome keelele.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/13/6887281t1hae13.jpg)
Venelaste põdrakatse kokkuvõttes ebaõnnestus, kuid Soome sõjaajaloolaste sõnul aitasid treenitud põdrad Nõukogude Liidu Punaarmeel näiteks Talvesõja alguses vastu pidada.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/13/6887267t1ha30f.jpg)
Venemaal, Soome piiri lähedal Karjala vabariigis Lahdenpohjas asub kohalik sõjaajaloo muuseum, kus on esitletud ka venelaste põtrade treenimist sõjategevuse otstarbeks.
«Soome meedia kirjutas meie muuseumist ja huvi selle vastu kasvas. Viimasel ajal on muuseum soomlaste seas populaarne, eriti aga sõjapõtrade kohta käiv väljapanek, mille kohaselt treenis Punaarmee põtru 1930. aastatel enne Talvesõda,» sõnas muuseumi kuraator Elvira Simaševa.
Põdrad sobisid hobustest paremini metsa- ja sooaladel peetavates lahingutes kasutamiseks. Lisaks ei tekitaks põdrajäljed vaenlastes nii suurt huvi kui hobusejäljed.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/13/6887263t1h91b5.jpg)
Manteifeli raporti kohaselt oli põtrade kasutamine lahingutegevuses hea idee, kuna need loomad elavad metsakeskkonnas ja saavad seal hästi hakkama. Samuti on nad treenituna suutelised kandma raskeid kandameid ja teekonnal leiavad nad igalt poolt süüa.
Venemaal Volossova eriloomaaias treenis umbes 100 töötajat aastatel 1932 – 1937 põdravasikaid sõjategevuses osalema.
Põdravasikaid harjutati inimestega varakult ja erimeetodite abil õpetati neid reageerima teatud käskudele.
Põdraprojekti juhtis noor loomaarst Mihhail Gluhhov, kelle teatel oli kõige raskem õpetada põdravasikaid mitte reageerima tulistamisele.
Põdravasikaid õpetati tulistamisega harjuma, tulistades nende lähedal, laskude arvu järkjärgult suurendades. Lisaks õpetati põdravasikaid tegema vahet vene ja soome keele, kasutades erilisi intonatsioone. Põdrad reageerisidki lõpuks soome keelele.
1939. aastal oli sõja tarbeks treenitud põtru üle 1500. Lisaks põtrade treenimisele treeniti sõdureid põtradel ratsutama.
«Osade allikate teatel olid Soome sõdurid Talvesõja ajal nõukogude treenitud põtrade tõttu raskes olukorras. Soomlasi üllatas eriti see, et põdrad liikusid nagu hobused ega reageerinud laskudele. Need põdrad ründasid soome keeles kõnelejaid,» selgitas Vene sõjamuuseumi esindaja Simaševa.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/13/6887285t1hea4d.jpg)
Kuigi põdrad said metsaoludes hästi hakkama, oli neil siiski üks puudus, mille tõttu Nõukogude Liidu põdrakatse saab läbikukkunuks pidada.
Nimelt ei suutnud nõukogude loomateadlased panna põtru liikuma grupis, mille tõttu Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini unistus kasutada sõjas suuri põdrakarju jäi unistuseks.
Teada on, et Nõukogude Liit kasutas 1939. aastal alanud Talvesõjas põtru ja just tänu põtradele olid nõukogude väed alguses edukad.
Teise maailmasõja ajal saatis Nõukogude Liit osa treenitud põtradest Valgevenesse, kuid seal ei osatud neid kasutada ja nad pandi loomaaedadesse.
Sakslased hävitasid lahingus Leningradi lähedal olnud loomaaia, kus samuti oli neid põtru ja need hukkusid.
Teise maailmasõja ajal jäid treenitud põdrad omapead ja enamik neist põgenes metsadesse.
Talvesõda (soome keeles talvisota) oli 1939 – 1940 kestnud sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel.
Sõda algas kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941 ning Teise maailmasõja käigus oli Soome uuesti sõjategevuses NSV Liiduga.
Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13 protsenti oma territooriumist ning suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule.