Briti loodusfotograaf David Slater, kes sai maailmakuulsaks makaagiselfiga, on nüüd pankrotis ja kaalub koerajalutajaks hakkamist.
Kuulsa makaagiselfi kohtuvaidlus viis fotograafi pankrotti
Slater on võidelnud mitu aastat selle eest, et saada kohtu kaudu ahvide poolt tema kaameraga tehtud fotodele autoriõigus, kuid seni ei ole ta seda saanud, edastab The Guardian.
USA kohtus arutati, kellel kuuluvad need fotod, mille makaagid tegid Slateri kaameraga, kas ahvidele või kaamera omanikule. Piltide seas on ka ühe makaagi poolt tehtud selfi.
Slateril on kohtus käimise tõttu näpud põhjas ja ta ei saanud eile lennata Ühendkuningriigist Londonist USAsse San Franciscosse, kus kohus ahviselfi juhtumit arutas.
Mehe teatel ei ole ta endale saanud enam uusi kaameraid osta ega ka advokaadile tasuda ning ta kaalub ameti vahetamist.
«Oskan üsna hästi tennist mängida, olen kaalunud tenniseõpetajaks hakkamist. Või siis koerajalutajaks. Praegu ei teeni ma peaaegu mitte midagi, ma ei suuda isegi makse tasuda,» teatas Walesis Chepstows elav fotograaf.
Slater oli aastaid vabakutseline fotograaf, kuid siis ristus ta tee selfi teinud ahviga ja algasid problemeid.
«Iga fotograaf, kes pildistab elusloodust, unistab ideaalsest ahvipildist. Kui igaüks, kes seda ahviselfit kasutab annaks mulle ühe naela, oleks mul arvatavalt nüüdseks umbes 40 miljonit naela. Ahvide poolt tehtud fotodele peaks minul õigus olema ja ma peaks saama nende eest tasu küsida, kuid olukord on hetkel ikka lahtine ja segane,» selgitas fotograaf.
Makaagiselfi lugu sai alguse 2011. aastal, kui Slater reisis Indoneesias Sulawesi saarel ning jäädvustas seal makaake. Ta jättis kaamera metsa, et makaagid selle ette tuleksid, kuid üks nutikas ahv tegi endast selfi.
«Ahvide pildistamine ei ole lihtne, see nõuab suurt eeltööd, teadmisi ahvidest ja kannatlikkust,» nentis fotograaf.
Slateri ahvipildid said populaarseks ja ta teenis nendega alguses paartuhat naela, mis katsid Indoneesia reisikulud.
Makaagiselfi ümber tekkis vaidlus 2014. aastal kui Slater palus Wikipedial ja Techdirtil selle foto kasutamine ilma tema loata lõpetada. Techdirt keeldus ja Wikipedia teatas, et selle selfi omanik on makaak, mitte Slater ja seega ei saa fotograaf selle avaldamist keelata. Wikipedia läks Slateri vastu kohtusse.
USA ametivõimud langetasid otsuse, et ahv ei saa olla enda tehtud pildi omanik ja tal ei ole sellele autoriõigust.
Loomade eetilise kohtlemise ühing PETA andis 2015. aastal Slateri selfi teinud makaagi nimel kohtusse teatega, et kuueaastane makaak Naruto on nimetatud selfi omanik. 2016. aastal leidis kohus, et autoriõiguse seadused ei kehti ahvide kohta. PETA kaebas edasi ja seda juhtumit arutatakse USA kohtus juba üheksandat korda.
Kohtunik Randy Smithi sõnul ei ole ahvide maailmas seadusi, mis reguleeriksid fotode tegemist ja kasutusõigusi.
«Kas Naruto maailmas kehtivad pärimisseadused? Kas selle makaagi järeltulijad võivad saada selfi päranduseks? Kas Naruto on saanud sellest fotost rahalist kasu?» küsis kohtunik lisadest, et nimetatud makaak ei ole vaidlusalusest fotost ja inimühiskonna reeglitest teadlik.
Fotograaf Slater on veendunud, et kuna ahv tegi selfi tema kaameraga, siis on tema ahviselfi omanik ja talle kuulub ka autoriõigus.
Slater lisas, et makaagiselfi ümber lahvatanud vaidlusel on ka positiivne pool, sest see on viinud tähelepanu makaakidele, keda ähvardab väljasuremine.