Arheoloogi teooria: inimkond hakkas vilja kasvatama, et saada uimastavaid jooke

Vein

FOTO: Panther Media/Scanpix

Inimkond on alkoholi tarbinud alates oma eksistentsi algusajast, oletatakse et esimesed uimastavad joogid saadi juhuslikult, kuid hiljem hakati neid juba teadlikult valmistama ja see valmistamine kestab seni.

Arheoloogiliste uuringute kohaselt hakkasid inimesed alkoholi pruulima kiviajal, mil toimusid suured muudatused, hakati tegelema põllumajandusega, arenesid keeled, kunst ja religioon, edastab Daily Mail.

Ameeriklasest arheoloogi, kelle erihuviks on vanad alkohoolsed joogid, Patrick McGoverni teatel on ta haudadest leidnud mitmeid nõusid, millel on iidsel ajal pruulitud veini ja õlle jälgi. Laboratooriumianalüüsid on näidanud millest need koosnesid ning McGovern on üritanud neid tänpäevaste vahendite abil ise valmistada.

Pennsylvania ülikooli alkoholiarheoloogi teatel oli üks huvipakkuvamaid leide Türgis asuvast hauast, kuhu maeti umbes 700. aasta paiku eKr. Selles  oli anum, mille uurimine näitas, et tegemist oli kange veiniga ja ta andis sellele joogile nimeks Midase puudutus. Väidetavalt oli tegemist hauaga, kuhu võidi matta legendaarne kuningas Midas. Legendi kohaselt muutus kullaks kõik, mida kuningas Midas puudutas.

Vana-Kreeka vaasimaal, millel on veinikannuga mees / AP/SCANPIX

FOTO: AP/Scanpix

Arheoloogi teatel oli tema jaoks see leid kulla väärtusega.

McGovern kirjutas ja avaldas raamatu «Ancient Brews: Rediscovered and Recreated» (Iidsed pruulid: taasavastatud ja taasloodud), milles ta väidab, et inimkond ei hakanud vilja kasvatama mitte leiva saamiseks, vaid et saada uimastavaid jooke.

Lähis-Ida reljeef, millel on veinianumad / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

«Selle teooria kinnitamiseks on vähe arheoloogilisi tõendeid, kuid inimene on juba oma loomuselt selline, et kui on võimalus, siis kasutab seda ära. Kui olid olemas kääritatud ja uimastavad joogid, siis hakkasid inimeste käitumine, suhted ja ühiskondlik kord muutuma. Joobes olles hakati elu nägema teise nurga alt. Igatahes langeb alkoholi valmistamise tegelema hakkamine, keele, muusika ja kunsti areng samasse ajavahemikku,» selgitas arheoloog.

Arheoloogiliste leidude põhjal on raske alkoholi tegemise algaega kindlaks määrata, kuid väga vana anuma keemilise analüüsi kohaselt võidi seda teha juba 9000 aastat tagasi

McGoverni sõnul kasutas inimkond alguses alkoholi teispoolsuse ja vaimumaailmaga suhtlemiseks, hiljem lihtsalt lõbus olemiseks. Vaimudega suhtlemine jäeti lõpuks nõidade ja šamaanide hooleks.

McGoverni sõnul oli iidsetel kultuuridel mitmeid alkohole, vastavalt sellele, milliseid taimi seal kasvas, kas siis palme, kartulit, sorgot, teravilju või muud.  Alkoholi valmistati iidsel ajal nii Lähis-Idas, Aasias kui Lõuna-Ameerikas.

Ta tõi oma raamatus ära arheologilistel leidudel põhinevad andmed vanade alkoholide kohta.

Vana-Kreeka reljeef, mis kujutab viinamarjade pressimist / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Näiteks tänapäeva Türgi aladel joodi uimastavat jooki, mis meie mõistes on segu õllest, veinist ja mõdust. Selle valmistamiseks kasutati odraleotist, mett, valgete muskaatviinamarjade mahla ja safranit.

Hiinas valmistati umbes 9000 aastat tagasi alkoholi metsikutest viinamarjadest, meest ja riisist. Tegemist on vanima kääritatud joogiga inimkonna ajaloos.

Lõuna-Ameerika Hondurase alade põlishõimud jõid alkohoolset jooki, mis koosnes kakaost, meest, tšillist, maisist ja värvibiksast, mis andis joogile punaka värvuse.

Teada on, et Hondurases hakati kakaojooke valmistama umbes 3400 aastat tagasi, nende seas oli ka kääritatud jooke.

Tšiiili aladel aga kasutati alkoholi valmistamiseks kartulit.

Egiptuse vanima veini kohta on andmeid aastast 3150 eKr, paljudel haua- ja seninajoonistel on kujutatud alkoholi valmistamist. Vana-egiptuses valmistati alkohoolset jooki nisust, millele lisati kummelit, mitmeid maitsetaimi ja dummplami vilju. Samuti tehti seal teraviljadest õlut, millele lisati maitsetaimi. 

Itaalias elanud etruskid kasutasid alakohoolsete jookide tegemiseks otra ja nisu, juurde lisati sarapuupähkleid, granaatõunaseemneid, mett, aasalilli, mett ja mürri ehk kummivaiku.  

Pruulianumatena olid kasutusel pronks-, savi ja puitnõud.

Põhjamaades nagu tänapäeva Rootsis ja Norras pruuliti alkohoolseid jooke, mis sisaldasid talinisu, pohli, jõhvikaid, harilikku porssi, mett, kadakamarju, raudrohtu ja kasesiirupit. Viikingiajal lisati kodukootud joogile veel Lõuna- ja Kesk-Euroopast kaubavahetusena saadud veini.

Arheoloog McGoverni arvates võisid kõige varasemad inimesed käituda nagu tänapäeval käituvad loomad, süües käärima läinud marju ja vilju.

«Juba siis saadi maitse suhu ja kellelgi tekkis idee, kuidas seda kääritatud asja rohkem saada. Igatahes oli ka alkoholi valmistamise leiutamine inimkonna arengus samm edasi,» nentis arheoloog.

Tagasi üles