:format(webp)/nginx/o/2017/07/11/6881113t1h4048.jpg)
Evolutsiooniteadlaste sõnul arenes inimene ahvist ning nüüdisinimese kaugete esivanemate seas olid jässakad neandertallased, kuid tundub, et vähemalt üks inimene tahab evolutsiooni tagasi pöörata.
Piltuudis: «neandertallane» üritab 21. sajandil ellu jääda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas Viru tänaval, mis on «turistide meka», on näha kerjamas «neandertallast», kes kannab gorillamaski ja punasest lehmanahast kehakatteid. Käes on tal tugev toigas ja ees puust kausike, kuhu kaastundlikud saavad raha anda. Loomulikult on ta paljajalu.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/11/6881113t1h4048.jpg)
Tundub, et see tegelane on kas kosmilise viperuse või ajamasina tõttu sattunud 21. sajandisse ja üritab ellu jääda. Ei ole teada, mis keelt ta räägib, kuid kui panna ta kaussi raha, siis teeb ta annetajale sügava kummarduse.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/11/6881115t1h6403.jpg)
Võimalik, et see kerjaja on antropoloog, kes annab teada, et aastatuhandeid tagasi olime kõik ühel stardijoonel, üritades karmides loodustingimustes ellu jääda. See õnnestus, sest inimkond on hoolimata looduskatastroofidest ja sõdadest edasi kestnud ning juba mõnda aega oleme kosmose- ja nutisajandis.
Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) elas ajavahemikul 150 000 – 40 000 aastat tagasi Euraasia aladel. Tegemist oli 160 – 165 sentimeetri pikkuste jässakate olenditega, kellel oli lühike kael, lai nägu ja suur nina, madal laup ja etteulatuv lõug.
Nenadertallastel oli oma «keel», milles oli nii sõnu, žeste kui hüüatusi. Neil oli ka oma religioon ja nad matsid surnuid.