Animakomöödia «Rio» süstib suveenergiat tervele perele

Lisaks oma loo jutustamisele tutvustab «Rio» suurt hulka eksootilisi linnuliike, kohati on lausa raske filmi tegelastele nimetusi leida. Foto: Kaader filmist

Filmi lugu on lihtne, pakkudes huumorit, romantikat ja põnevust, taandudes kohati klassikalisele muinasloole, kus suudlus muudab kõik: äratab Okasroosikese saja-aastasest unest, muudab konna printsiks ja ... lennuvõimetu haruldase siniaara uuesti lennuvõimeliseks.

Lapsepõlves linnuröövijate poolt varastatud siniaara Blu arvatakse aastaid hiljem oma perenaise ja sõbra Linda juures elades olevat oma liigi ainus esindaja, kuni leitakse sama liigi kaunis naisolevus nimega Pärl. Loodetavate paariliste ja liigijätkajate suur erinevus on, et üks kasvas üles looduses, teine aga koos inimestega. Lõpuks kerkivad esile mõlema tugevused ja head omadused. Kus ei aita jõud, tuleb appi mõistus.

Paralleelselt kulgeb lugu papagoide järelevaatajate, põhjamaiselt jahedast USA osariigist Minnesotast pärit raamatukaupluse pidaja Linda ja igavese suve linnast, kuumast ja eksootilisest Rio de Janeirost pärit linnuteadlase Tulio vahel. Nemadki on väga erineva karakteri ja temperamendiga, mis ühise eesmärgi nimel osavalt koos toimima pannakse.  

Seikluste põhjuseks on eelkõige linnuröövijad, kes Rio uhke karnevali varjus plaanivad suuremat hulka linde riigist välja smugeldada.

Kurikaeltel on alguses abiks teismeline brasiillane Fernando, kes näib olevat kodutu. Ei lähe siiski palju aega, kui südamlik poiss hakkab heal ja kurjal vahet tegema ning vahetab pooli, asudes appi hoopis Lindale ja Tuliole. Röövijate haaret tugevdab aga ahvide ning suure kibestunud kakaduu kaasamine.

Tempoka, kireva ja põneva loo taustal tuuakse vaatajani hulk eksootilisi linde. Kuna Eestis on hoopis teistsugune kliima ja sellest tulenevalt teistsugused sulelised, on kohati filmis tegutsevate lindude täpseid eestikeelseid nimetusi väga raske leida: aarad, kakaduud, kanaarilinnud,  kardinallased, tuukanid jt.

Tuukanipere tutvustus on kõrvallugudest seejuures ka üks vahvamaid, esitades lustakalt ühe linnuliigi pereelu. «Pesas» sirgub 17 pisikest ja ilmavallatut tegelast, kes vajavad ema-isa kindlakäelist suunamist ja juhtimist. Kui perepea Rafaelil avaneb võimalus aidata siniaarasid, siis kisendavale «lapseparvele» üle õla tagasi vaadates paistab ta leidvat, et ükskõik milline muu eesootav raskus on sellega võrreldes köömes, hiljem hätta jäädes aga muretseb tubli perepeana koduste pärast. Humoorikalt näidatakse sedagi, kuidas tuukanite lauluhääl ei ole sugugi kooskõlas nende silmapaistva rüüga.

Veel tärkavasse kevadesse suvehõngu ja -energiat toov linalugu on professionaalselt eestikeelseks mängitud, sel korral lisaks ka muusikali mõõtu laulud sisse lauldud. Ja ei mingeid asenduslauluhääli, ikka needsamad peaosalised: Evelin Pang ja Andero Ermel, toeks Tiit Sukk, Tarvo Krall ja paljud teised Jakko Maltise juhtimisel.

Üha rohkem ootavad filmitegijad sellistelt linateostelt kassaedu, mille nimel lastakse käiku kõikvõimalikud turundustrikid, millest levinuim on lastele väga imponeerivate filmitegelastega mänguasjade müük. Huvi «Rio» vastu hakati kütma juba aasta tagasi.

Nii looklesidki laupäeva hommikul Tallinna kobarkinos sabad mitte ainult piletikassa juures, vaid sabas seisti ka mänguasjaga plaksumaisiportsu ja joogi nimel.

UUS FILM
«Rio», kogu pere animakomöödia  
Kinodes 8. aprillist
Eestikeelsele versioonile andsid oma hääle Andero Ermel, Evelin Pang, Hannes Urbla, Mirtel Pohla, Tõnu Oja, Tiit Sukk, Janek Joost, Kait Kall, Karol Kuntsel, Taavi Teplenkov, Tarvo Krall jpt.
Dublaažirežissöör Peeter Urbla, laulude režissöör Jakko Maltis, tõlkija Mihkel Mõisnik.