Teadlane tegi kindlaks, millist taevakeha Byron oma poeemis kirjeldas
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. juuli 2017, 12:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/07/07/6866933t1h48e9.jpg)
Inglise romantistliku luuletaja George Gordon Byroni (1788 – 1824) üks kuulsamaid poeeme on «Childe Harold’s Pilgrimage» (Childe Haroldi palverännak), milles on juttu ka «tähest».
USA Texase ülikooli astrofüüsiku Donald Olsoni sõnul ei ole Byron oma poeemis kirjeldanud «tähte», vaid meie päikesesüsteemi suurimat planeeti Jupiteri, edastab livescience.com.
/nginx/o/2017/07/07/6866933t1h48e9.jpg)
Poeemi kohaselt on «täht» Kuu lähedal. Astronoomide teatel saab sel suvel mitmel korral taevas näha seda, mida Byron oma poeemis kirjeldas ehk Kuu ja Jupiter paistavad Maalt siis väga lähestikku olevat.
Donald Olson uuris Byroni kirju ja käsikirju, kuid ka luuletaja sõbra John Cam Hobhouse’i päevikut. Nendes on lõike, mis näitavad, et Byron nägi «Childe Haroldi palverännakus» kirjeldatut 20. augustil 1817 Itaalias La Miras Brenta jõe ääres.
Olsoni teatel kasutas ta oma uuringutes astronoomia tarkvaraprogramme, et luua 1817. aasta augustikuine Itaalia taevas. Hobhouse’i päevikus on meenutus, et tema ja luuletaja olid jõel päikeseloojangu ajal. Arvutirekonstruktsioon ja arvutused näitasid, et 200 aastat tagasi oli Itaalias näha Jupiteri Kuu lähedal.
Kuid Olson ei lõpetanud oma detektiivitööd sellega, vaid uuris edasi poeemis olnud viidet Vana-Rooma Kuu jumalannale Dianale. Seda jumalannat kujutati antiikajal sageli kuusirbikujulise diadeemiga.
Olsoni sõnul näitas Diana viide, et Byron ja Hobhouse nägid poolkuud, mille kõrval säras Jupiter.
/nginx/o/2017/07/07/6866943t1h0bdc.jpg)
Byroni teoses on nimetatud samuti Irist, kes on Vana-Kreeka mütoloogias vikerkaarejumalanna. Luuletaja kirjeldab Irise abil pilvitut hilisõhtust taevast, mida ta nägi Itaalias 1817. aasta augustis.
Olsoni arvates kasutab Byron Irist, kirjeldamaks taevas nähtud värvidemängu, mis tekkis 1815. aasta Indoneesia Tambora vulkaani purske tagajärjel.
Vulkaanipurskest jõudsid atmosfääri tuhk, gaasid ja aerosoolaineid, luues värvilisi päikeseloojanguid ja –tõuse.
USA astronoomide teatel näeb sel aastal Kuud ja Jupiteri lähestikku 28. ja 29. juulil ning 24. ja 25. augustil.
Byronil valmis «Childe haroldi palverännak» 1812 – 1818.