Sakslannast kunagine medõde meenutas, millised olid nii natsijuhi Adolf Hitleri Berliini punkri viimased päevad.
Video: medõde paljastas, et ta andis Goebbelsi pojale kõrvakiilu
1945. aasta aprillis pidid medõde Johanna Ruf ja ta kolleegid, kes andsid meditsiiniabi Berliini lahingutes võidelnud saksa sõduritele, minema Hitleri punkrisse riigijuhiga kohtuma, kuid see jäi Hitleri enesetapu tõttu ära, edastab The Independent.
Ruf ei kohtunud küll Hitleriga, kuid kohtus propagandaminister Joseph Goebbelsi ja tema perega, kes samuti olid selle punkris. Noorele naisele jäi eriti meelde, Goebbelsi poeg Helmut, kes oli üleannetu ja kiusas teda.
«Ähvardasin anda talle kõrvakiilu, kui ta minu kiusamist ei lõpeta. Poiss vastas, et andku ma pealegi ja ma andsin. Ma ei teadnud siis, et viis tundi hiljem on kogu Goebbelsite pere surnud,» meenutas nüüd 88-aastane sakslanna.
See juhtum on ära toodud ka Rufi päevikul põhinevas raamatus « Eine Backpfeife für den Kleinen Goebbels» (Kõrvakiil väikesele Goebbelsile).
On teada, et Goebbels ja ta naine Magda tapsid end ning oma kuus last tsüaniidiga.
Rufi meenutuste kohaselt käis Goebbels enne enda ja oma pere surma medpunktis neid motiveerimas teatega, et sõja lõpp ei ole enam kaugel ja Saksamaa on võitmas.
«Ta sõnas meile, medõdedele, et sõda on peaaegu võidetud. Tegelikult olid nõukogude väed juba Berliinis ja oli vaid päevade küsimus, millal venelased punkri leiavad,» selgitas naine.
Ruf oli 1945. aastal vaid 15-aastane, kui ta sai kiirväljaõppe ja liitus 30 medõest koosnenud grupiga, olles selle kõige noorem liige.
Rufi sõnul pidid nad haavatuid abistama ööpäev läbi, sest Berliini tänavatel käisid lahingud. Rufi töö lõppes 1945. aasta mais, kui venelased jõudsid Hitleri punkrisse ja ta võeti koos teiste medõdedega kinni. Naised viidi Frankfurt an Oderisse, kus ta vabastati juulis, kuna oli alaealine.
Varem on Hitleri punkri viimastest päevadest rääkinud Hitleri ihukaitsjaks olnud Rochus Misch, kes oli punkris kui Hitler koos oma naise Eva Brauniga endalt 30. aprillil 1945 elu võttis.
Mischi sõnul kulges punkrielu viimastel päevadel enne Hitleri surma rahulikult, kuid kõik olid ootusärevad, kuna ei teatud, mis edasi saab.
«Filmides on näidatud, et punkris oli palju dramaatikat. Tegelikult oli üsna vaikne ja seal olnud rääkisid praktiliselt sosinal. Põhjus võis olla sellest, surm oli lähedal. Hitler oli enne surma mõistuse juures ja sai aru, et ta on kaotanud,» lisas Misch.