:format(webp)/nginx/o/2017/06/28/6823863t1hc14e.jpg)
Poolas leiti soost 13. – 14.sajandist pärit rüütlimõõk, mis kaalub 1,5 kilogrammi ja mille pikkus on 120 sentimeetrit.
Video: soost leitud rüütlimõõk võib rääkida nii mõndagi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõõga leidis mai lõpul Hrubieszówi lähedasest soos töötanud ekskavaatorijuht, kes andis leiu kohalikule Stanislaw Staszici muuseumile, edastab foxnews.com.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/28/6823863t1hc14e.jpg)
Muuseumi juhi arvates võis mõõga omanik sohu sattuda ja mingil põhjusel hukkus seal või ta võitles ja kaotas mõõga, mis jäi soosse sajanditeks.
Ajaloolistel andmetel osales 14. sajandil Hrubieszówi kindluse ehitamisel mitmeid rüütleid ja vasalle, kes olid maaomaniku kaitsesalgas.
Ajaloolased loodavad vanade ajalooliste dokumentide ja kirikuraamatute abil jälile, kellele see mõõk kuulus. Mõõga käepidemel on muster, kirjutis ja initsiaalid, mis võivad viidata mõnele isikule või perekonnale.
Mõõgale on oma sümboli jätnud ka selle valmistanud sepp ning ka selle järgi on võimalik ühete teist 13. – 14. sajandi relvade ja elu kohta teada saada.
Stanislaw Staszici muuseum saatis mõõga pealinna Varssavi arheoloogidele uurimiseks ja hiljem konserveerimiseks. Mõõk peaks nimetatud muuseumisse tagasi jõudma novembris.
Arheoloogide sõnul võib Hrubieszówi lähedane soo peita endas veel nii mõndagi huvitavat ja selle tõttu viiakse seal läbi veel üks uurimine.
«600 aastat tagasi kuulus selline mõõk aadlimeeste tavalisse relvastusse, mitte keegi neist ei lahkunud kodust mõõgata,» teatasid arheoloogid.
18 000 elanikuga Hrubieszów, mida on esmakordselt mainitud 1254. aastal, asub Poola kaguosas. 14. sajandil rajati sinna puidust kindlus, milles elas kohalik valitseja.
1400. aasta paiku sai Hrubieszów, mis siis kandis nime Rubieszow, Poola kuningalt Jogailalt linnaõiguse. See kuningas külastas Hrubieszówi kolmel korral aastatel 1411, 1413 ja 1430.
Linna põletasid 15., 16. ja 17. sajandil mitmel korral maha Krimmi tatarlased, kuid nii kindlus, kirik kui teised hooned taastati.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/28/6823857t1hd899.jpg)