Amelia Earharti jäänuseid otsitakse nüüd jälituskoerte abil

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Amelia Earhart
Amelia Earhart Foto: Albert Bresnik/AP/Scanpix

Ameeriklannast lennunduspioneer Amelia Earhart kadus 2. juulil 1937. aastal, olles ümbermaailmalennul ning alates sellest on ta jäänuseid otsitud.

The National Geographicu teatel kaasati nüüd Earharti ja ta kaaspiloodi Fred Noonani otsimisse jälituskoerad, kes viidi möödunud nädalalõpul Vaikses ookeani lääneosas asuvale Nikumaroro atollile, millelt leiti juba aastakümnete eest viiteid mingi lennuki hädamaandumisele.

Amelia Earhart
Amelia Earhart Foto: MCT/Miami Herald/MCT/Sipa USA/Scanpix

Earharti luude otsimisega tegeleb The International Group For Historic Aircraft Recovery (TIGHAR), mille esindajate arvates juhtus Earharti lennuki Lockheed Model 10 Electraga õnnetus ja piloodid valisid lähima maandumispaiga, milleks oli inimtühi saar.

Amelia Earhart
Amelia Earhart Foto: MCT/Miami Herald/MCT/Sipa USA/Scanpix

Juba 1940. aastal leiti Nikumarorolt inimluid, kuid siis ei olnud luudeuuring veel nii kaugele arenenud kui tänapäeval, et oleks saanud kindlaks teha, kas tegemist on Earharti luudega. Leitud inimluude hilisema saatuse kohta andmed puuduvad.

TIGHARi teatel kasutavad nad nüüdsel otsingul nelja bordercollie’t, kelle lõhnatundlikkus olevat väga hea. Nende koerte abil on avastatud mitmeid väärtuslikke arheoloogilisi objekte, saades paremaid tulemusi kui maapinda läbiva radariga.

Teada on, et selle koeraliigi esindajad on leidnud näiteks 1500 aastat tagasi surnud inimeste luid.

Bordercollie’del on Nikumarorol üsna raske, sest seal valitseb troopiline kliima ja taimekasv on tihe.

Arheoloog Lynne Angeloro teatel kahaneb koerte lõhnataju kui temperatuur on väga kõrge. Tema partneriks on üks jälituskoertest, kes kannab nime Berkeley, teised koerad kannavad nimesid Piper, Marcy ja Kayle.  

Teadlaste arvates võivad nii koerte ja ka nende tööle kaasa aidata Nikumaroro põhiasukad, kelleks on kookoskrabid.

«Kookoskrabidel on komme saaki koguda, võimalik, et kuskil on neil ka võimalikke aastakümnete taguseid inimluid, mis on säilinud. Neist luudest üritatakse leida DNAd,» selgitas National Geographic Society arheoloog Fred Hiebert.

Arheoloogide sõnul ei pruugi jälituskoerad leida luude täpset asukohta, kuna luude lõhn ei pruugi maa seest kerkida otse, vaid kaldega ja selle tõttu võib kaevamisala olla suurem.

Kui Nikumarorolt luud tõesti leitakse, siis ei pruugi nende abil ikkagi Amelia Earharti saatuse saladus laheneda, kuna DNA võib olla hävinenud.

Amelia Earhartil on elusolevaid sugulasi, kes on vajadusel nõus andma oma vereproovid, Fred Noonanil ei ole elusolevaid sugulasi.  

TIGHAR peab oma uuringute kohta blogi.

Nikumaroro atoll kuulub Kiribatile, atolli pikkus on 7,5 kilomeetrit ja laius 2,5 kilomeetrit. 

Tagasi üles