/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/08/31/5780475t1h1922.jpg)
«Eestlaste jaanitule traditsioon on ennast kahe tunniga umbesse juua, siis lällata ja roojata kuskil muda sees vett täis telgis,» teatab suhtekorraldaja Reno Hekkonens kriitiliselt.
Reno Hekkonens: eestlane joob end jaanitulel täis, lällab ja roojab kusagile!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reno Hekkonens on võtnud nõuks tavapärast eestlaste traditsiooni sel aastal muuta: «Üritame Haapsalu Jaanitulest luua viisakat traditsiooni, kus saab vaadata häid kontserte ning nautida melu normaalses olukorras ja seltskonnas, kartmata, et keegi umbpurjus jõrm või jõrmitar sulle lega kukub või täis oksendab.»
«Igasugused kümpingutes, järve- ja metsaveerul avalikud jaanituled on minu arvates oma aja ammu ära elanud. Me vajame ja oleme ära teeninud kultuurset pidu, mitte labrakat ja õllese taguotsaga lõkkesse hüppamist,» teatab Reno avameelselt.
Tema sõnul on jaanipäev nagu mingi igaaastane "Päevad, mis ajasid segadusse". «Kõrini on läbust ja longerost, alati on jaanipäeva ajal selline tunne et peaks sulgema kõik aknad ja uksed ning ootama kuni torm vaibub,» lisab mees. Haapsalu Jaanituli on suhtekorraldaja sõnul sel aastal tabu murdmas ja loomas jaanipäevast teistsuguse imago ja meeleoluga pidu.