:format(webp)/nginx/o/2017/06/21/6803711t1hc5ad.jpg)
Peruus Nepeña orus asub vulkaanikujuline püramiid, mis kannab nime El Volcán, kuid ei ole teada, kes ja miks selle ehitas, samas lubab asend seda seostada päikesevarjutuste tseremooniatega.
Video: kes ja miks ehitas Peruu vulkaanikujulise püramiidi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogide ja vulkanoloogide sõnul ei esine nimetatud piirkonnas vulkaane looduslikult ja selle tõttu ongi üllatav, et sinna selline struktuur rajati, edastab Live Science.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/21/6803711t1hc5ad.jpg)
USA Missouri ülikooli bioloogilise antropoloogi Robert Benferi sõnul on Peruu tuntud eelkõige Nazca jooniste poolest, samas on seal veel mitmeid inimkäte poolt loodud struktuure, mis on sama mõistatuslikud kui need geoglüüfid.
Ta lias, et üks neist on pealinnast Limast põhja jääv vulkaanpüramiid, mille kõrgus on 15,5 meetrit.
«Tegemist on arheoloogiliselt tähtsa paigaga, mida saab seostada päikesevarjutustega ta asukoha tõttu,» lisas teadlane.
Arheoloogid leidsid Peruu vulkaanikujulise püramiidi juba 1960. aastatel ja tegid kindlaks, et see ei ole loodusliku tekkega, vaid inimkäte loodud. Mitmed väljakaevamised näitasid, et selles on näiteks varisenud trepp, mis suundub objekti sisse.
Veel leiti paigast tuletegemisase, milles oli nii söestunud puitu kui merekarpe. Süsinikmeetodil uurimine näitas, et viimati kasutati seda tuleaset millalgi ajavahemikul 1492 – 1602.
Benferi sõnul on see ajavahemik tähtis märk, kuna 16. sajandil leidis aset neli päikesevarjutust, mida sai El Volcánil vaadelda. Need toimusid 1521, 1538, 1539 ja 1543.
«Võimalus teha süsinikmeetodil kindlaks päikesevarjutuse ajad, on väga väike, kuid meil see õnnestus,» selgitas Benfer.
Arheoloogide sõnul kumardasid tänapäeva Peruu põhja ja keskosa rannaaladel elanud Yungase kultuuri esindajad päikest, samas hiljem seal elanud inkade jaoks oli päike tabu ja nad seostasid päikesevarjutust hävinguga.
Vulkaanikujulise püramiidi algne ehitusaeg ei ole teada, kuid arvatavalt valmis see mitmes järgus.
Seal lähedal asub San Isidoro arheoloogiliste leidude paik, kus ajavahemikul 900 eKr kuni 200 pKr oli püsiv inimasustus.
Arheoloogid ei ole seni suutnud lahendada saladust, miks iidne kultuur rajas just vulkaanikujulise püramiidi. Eeskujusid neil ei olnud, sest piirkonnas ei ole vulkaane ega teisi püramiide, samuti ei ole Peruu teistest paikadest leitud struktuure, mis meenutaksid vulkaanikujulist püramiidi.