Saksamaalt pärit juudi rahvusest füüsikateoreetiku Albert Einsteini (1879 – 1955), keda peetakse 20. sajandi kõige tähtsamaks teadlaseks, kirjad müüdi Iisraelis Jeruusalemmas oksjonil kõrge hinna eest.
Pildid: Albert Einsteini kirjade eest käidi välja 210 000 dollarit
Oksjonimaja teatel on tegemist 1951. ja 1954. aastal kirjutatud kaheksa ingliskeelse kirjaga, milles Einstein arutab jumala, makartismi, Iisraeli ja füüsika teemadel, edastab Yle.
Einstein kirjutas need kirjad kirjutusmasinal, kuid need on allkirjastatud sulepeaga. Osadel kirjadel on ka matemaatilisi tehteid, füüsikajoonistusi ja tindiga parandusi.
Oksjonimaja arvas enne oksjonit, et Einsteini kirjade eest makstakse umbes 31 000 – 46 000 dollarit, kuid need osteti lõpuks ära 210 000 dollari eest, mis on kirjade puhul rekordiline summa.
Kõige kõrgem pakkumine tehti kirja eest, milles üldrelatiivsusteooria looja arutab jumala teemal ja milles ta kirjutab, et ta ei ole ateist, vaid on agnostik. Tuntud teadlane oli veendunud, et jumala olemasolus või tema puudumises ei ole mitte kunagi võimalik selgust saada. Selle kirja eest käidi välja 84 000 dollarit ja see oli suunatud füüsik David Bohmile.
Teises kirjas Bohmile selgitas Einstein, mida ta arvab kvantteooriast ja realistlikust väljatreooriast ning nende puutepunktidest. Selle kirja eest maksti 50 400 dollarit.
Ülejäänud summa, mis oli 75 600 dollarit maksti kuue kirja eest. Nendes kirjades on vasakpoolsete vaadetega Einstein kriitiline kapitalismi suhtes ja kritiseerib ka makartismi, mis oli USA kõrgete riigiametnike süüdistamine vaskapoolsuses ja kommunistidega koostöös.
1950. aastatel, mil oli käimas külm sõda, käivitas senaator Joseph Raymond McCarthy kommunistide jälitamise kampaania. McCarthy nimest kujunes mõiste makartism.
Jeruusalemma oksjonimaja sai müüki pandud kirjad Einsteini pärandi valdajatelt.