/nginx/o/2016/04/07/5237933t1hc850.jpg)
1992. aasta rahareformiga võttis Eesti taaskasutusele Eesti krooni. Seni käibel olnud rublad vahetati kolme päeva jooksul, 20.–22. juunil, kroonideks, misjärel oli riigis ainsaks maksevahendiks Eesti kroon. Küsisime ka tuntud eestlastelt, mida nemad enda esimeste kroonide eest ostsid ning kuidas rahavahetusprotsess kulges!
Allan Roosileht: «Ma ei saanudki alguses kroone. Esimesed kroonid sain kätte millalgi õhtupoolikul, sest ma ei käinud oma nime mitte kuskil kontrollimas. Aga põhjus oli ka üsna loogiline. Olin elanud samal aadressil terve oma elu. Kõikidest registritest oli minu nimi läbi kantud. Nii nagu mind leiti üles sõjaväkke kutsumiseks, leidis ka juba uus Eesti kord mind jälle uuesti üles, kui oli vaja valima kutsuda. Nii et ma olin iga korra ajal iga issanda riigi unts-antsaka jaoks leitud ja teada. Mis siis ikka, tuli veidi sebida ja sahkerdada ja seda juba esimesest uue raha ilmaletuleku päevast peale. Õhtuks oli mõni kroon ikka ka minu rahakoti vahele oma okkalise tee leidnud. Päeval kõndisime linna vahel ja vaatasime, kuidas tuntud näiteseltskond Otsa kooli terrassil mõnuga longerot nautis. Siis oli nukker küll sealt tühjade taskutega, sõna otseses mõttes sendituna mööda jalutada.»
Evelin ilves: «Oi, üldse ei meenu. Olin siis tudeng, ilmselt millelegi väga lihtsale või praktilisele esimesed kroonid ilmselt kulusid.»
Madis Milling: «Mäletan seda päeva ja rahavahetuse hetke detailideni välja. Kõigepealt see, et mul ei olnud üldse raha, mida vahetada, olin vaene nagu püksinööp. Aga sain teada, et seal Õismäe kooli juures, kus raha vahetati, on mingid tumedad mehed, kes tahtsid, et vahetaksin neile rublasid ja siis sealt vahetustasuna sain oma esimesed 25 krooni. See oli suur raha ja minu esimesed Eesti kroonid minu taskus. Tol ajal olid kesklinna tekkinud sellised Soome päritolu ratastel burgeriputkad, kus enne müüdi valuuta eest, siis krooni tekkimise päeval oli võimalik osta ka juba kroonide eest ja esimese asjana ostsin ma endale välismaa burgeri ja joogiks 7up-i.»
Henrik Normann: «Krooni tuleku ajal olin Pärnus. Mäletan seda hetke hästi, läksime teatri kõrval asuvasse trahterisse sööma. Mul oli taskus 20 krooni, tundsin end rikkana ja tellisin Kiievi kotleti. Maksmise järel jäi taskusse vaid 15 krooni ja palju metalli. Olin õudselt pettunud, et raha peaaegu otsas. Müntide vastu pole mul kunagi erilist austust olnud.»
Alari Kivisaar: «Ma ei mäleta sellest ajast midagi. Ka seda ma ei mäleta, millele esimesed kroonid kulusid. Raha on raha - peaasi, et seda jagub.»
Kirsti Timmer: «Oma esimesed kroonid kulutasin ETV kohvikus lõunasöögile. Mäletan seda raha vahetamist Lasnamäe vahetuspunktis, dokumendi alusel sai 150 krooni. Kohe pärast krooni tulekut läksime oma äsja lõppenud telesaatega «JAH-show» tuurile, teenisime selle tuuriga ikka päris korraliku summa. Elasin tol ajal üksi oma emalt kingituseks saadud korteris Õismäel ja pärast tuuri tegin selles korteris remondi. Millegipärast mäletan just kardinapuude ja lillepostamendi ostu.
Teele Viira: «Midagi ei mäleta. Aga eks ma ikka jätsi ja Tartu limonaadi klaaspudelis ostsin.»
Kertu Jukkum: «Olin siis esimese klassi õpilane ja mäletan jutte, et mingi uus raha tuleb. Mõistsin, et vana rahaga pole midagi peale hakata ja otsustasin raske suvetööga teenitud ja kiivalt hoitud raha ruttu ära raisata. Ostsin kohalikust külapoest kogu summa eest seda õudset tolleaegset jahust nätsu! Alles hiljem kuulsin, et saanuks rublad krooni vastu vahetada. Mul polnud enam midagi vahetada.
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)