Nädala alguses tegi ajakirjanik Margit Adorf Postimehes ülevaate välismaistest sarjadest, mille kvaliteet aina tõuseb. Eesti menuseriaali «ENSV» stsenarist Gert Kiiler tundis aga, et artikkel on kodumaise seriaalitoodangu suhtes liiga kriitiline ning otsustas teemal sotsiaalmeedias sõna võtta.
«ENSV» stsenarist Gert Kiiler: eestlased vaatavad kodumaiseid sarju, kuna need räägivad nende elust
«Mõned päevad tagasi tegi Margit Adorf Postimehes suure ülevaate välismaistest telesarjadest, mis lähevad aina võimsamaks ja kvaliteetsemaks. Muuhulgas pillas ta sinna sisse ka sellised laused: «Ma tean, et väidetavalt ei ole Eesti publikul selline maitse, mida ma siin kirjeldan. Väidetavalt tahab Eesti publik vaadata eesti seriaale. Mina kahjuks kas ei ole eestlane või igal juhul pole pädev kodumaiste sarjade asjus sõna võtma.» Võib-olla olen ma liiga tundlik, sest olen asjaga ise lähedalt seotud, aga igal juhul lugesin ma sellest välja, et Eesti seriaalid on välismaiste kõrval lihtsalt liiga kehvad ja ei vasta nõudlikule maitsele,» kirjutab stsenarist.
Mees jätkab, öeldes, et põhimõtteliselt on kriitikul õigus, vahe ongi pehmelt öeldes tohutu: «Aga kas ongi mõtet hakata võrdlema talumehe oma kätega ehitatud kodumaja maailma tipparhitektide projekteeritud ja suurfirma poolt ehitatud pilvelõhkujaga? Loomulikult saab ka talumaju ehitada väga erineva kvaliteediga, aga...Toon vaid ühe näite. Maailma menukaima (ja minu jaoks parima) komöödiasarja «Sõbrad» iga osa kallal on valmis vajadusel töötama 12 stsenaristi. Meil pole vist isegi terve riigi peale tosinat telestsenaristi. Lugesin aga viimasel «ENSV» võttel kokku, et kui näitlejad kõrvale jätta, siis on KOGU meie tehnilise tiimi suurus (kaasaarvatud produtsendid) seesama 12 inimest. Ja ega teistel sarjadel asi palju parem pole. Ja vähemalt meie sarja puhul tundub mulle ekraanilt vaadates kohati uskumatu, et oleme nende vahenditega (aeg, raha, tööjõud) suutnud sellise asja valmis teha.»
«Miks aga eestlased vaatavad neid kipakaid Eesti sarju? Küllap sellepärast, et need räägivad lihtsalt nende elust — nii hästi või halvasti, kui see ka välja tuleb. Ja selle eest neile vaatajaile suur aitäh. Sest kui kõik võtaks oma vaatamisel aluseks rahvusvahelise kvaliteedi, võiks kodumaise seriaali- ja ka üldisemalt teletööstuse lihtsalt kokku pakkida. See muidugi ei tähenda, et kohalikud tegijad ei peaks seadma endale eesmärgiks teha olemasolevate võimaluste piires maailma parimat asja. Siis on vähemalt lootus, et tuleb Eesti parim,» lausub mees lõpetuseks.
Millise hinnangu annate teie, lugejad, eesti teleseriaalidele?