Hõrgutised pastast

Kreekapärane broileri-pastasalat. Foto: Elukiri

Tiina Lebane, Elukiri

Kui mu poeg oli 6-aastane, pani ta kirja oma esimese retsepti, mehelikult konkreetse ja lühikese: pool poti vett, kuljumbikuubik, makaloonis, või, kõik.

See väike kortsus paberitükike, kuhu armsate kirjavigade ja ebakindla lapsekäega selline tähtis asi kirja pandud, on meil senini alles. Peale toreda mälestuse kajastab kirjake aga väga hästi ka retsepti põhikomponendi nimetust: eelmise kultuuripärandi survel räägime pastast rahvasuus jätkuvalt kui makaronist ja eestlasliku põikpäisusega eirame fakti, et tegelikult on makaron (itaalia keeles maccheroni) vaid üks sadadest pastasortidest.

Inimesed armastavad legende. Nii on ka pastaga: räägitakse, et selle tõi Euroopasse itaallasest maadeavastaja Marco Polo 1295. aastal Hiinast naastes. Hiinlased on pastat söönud juba enam kui 2000 aastat eKr. Euroopas muutus pasta lihtsa ja odava toiduna laiemalt populaarseks alles 16.–17. sajandil, mil kodudes hakati üha rohkem kasutama algelisi pastamasinaid ja esialgse värske pasta kõrvale valmistama ka kuivatatud pastat.

Traditsiooniline pasta valmistatakse veest ja jahust. Laias laastus saab pasta jagada kuivaks ja värskeks pastaks. Meie toidulaual on kahtlemata tuntum kuivpasta ehk pasta secca – soodsa hinnaga ja vähemalt 2-aastase säilivusajaga toiduaine. Värske pasta ehk pasta fresca, kus jahule lisatakse muna ja õli, on seevastu väga levinud pastariigis Itaalias endas. Võites populaarsust mujalgi maailmas, on ka meie toidukauplustest viimastel aastatel olnud võimalik osta küll hinnalt kallimat, kuid tõelise maitseelamuse tagavat värsket pastat.

Pastasorte on maailmas palju, väidetavalt isegi üle 600. Kuju järgi jagatakse pastasordid kuude suurde rühma:

pikad sordid – näiteks spaghettini (spagetid), ilmselt tuntuim pastasort üldse, ja vermicelli – tunduvalt õhemad kui spagetid;

lintpastad – näiteks tagliatelle’d ja papardelle’d – esimesed u 5 mm ja teised u 20 mm laiad lintnuudlid, ja nende vahepeal fettuccine’d – veidi paksemad kui tagliatelle’d;

erikujulised sordid – näiteks farfalle – lipsu- või liblikakujuline pasta, fusilli – spiraalid, gnochiglie – teokarbikujulised pastad, millest conchigliette’d on väga väikesed ja conchiglione’d üpris suured teokarbid;

nn. supipastad ehk väikesed sordid – näiteks ditalini’d – lühikesed torukesed, orzo ja rissoni – kruubi- ja riisikujulised pastad;

torukujulised sordid – seest tühjad sordid, näiteks meie armsad makaronid ehk maccheroni’d, penne’d – siledad tuubid, mille otsad on diagonaalselt lõigatud, ja penne rigate’d – soonilised tuubid;

täidetud või täidetavad pastad – näiteks pelmeene meenutavad ravioli’d – nelinurksed padjakesed, mida serveeritakse kerge kastmega, tortellini’d – ringikujulisele pastatainale asetatakse täidis, volditakse väikeseks mütsikeseks ja keeratakse rõngaks, canelloni’d – suured pastarullid, mida võib täita väga erinevate täidistega, muidugi ka lasanjeplaadid, mille vahele pannakse kastmeid.

Järgnevalt pakume tervislike ja vähese vaevaga valmivate pastaroogade retsepte. Retseptides antud pastasordid on soovituslikud. Kasutan igas retseptis ise pastasorte just seetõttu, et teilgi, head lugejad, tekiks huvi ja ideid uute pastasortidega tuttavaks saada. Pasta lisandina soovitan võimalusel kindlasti kasutada kvaliteetset oliiviõli, värskeid ürte ja Parma juustu, sest õigupoolest piisab neist kolmestki lihtsa, ent hõrgutava pastaroa valmistamiseks.

Suurepärane kerge õhtusöök oma perele või eelroog külalistele.

Kreekapärane broileri-pastasalat
6–8 sööjale

3 broilerifileed, soovitavalt marinaadis
õli praadimiseks
250 g keetmata fettuccine’t (lintnuudleid)
150 g Arla Apetina Snacki fetakuubikuid õlimarinaadis
2 sl fetakuubikute õlimarinaadi
1 suur kollane paprika
3 tomatit
u 150 g värsket kurki
u 1 dl musti kivideta oliive

Salatikaste
0,5 dl fetakuubikute õlimarinaadi
1 väiksema sidruni väljapressitud mahl
2 sl värsket hakitud või 1 tl kuivatatud punet

Kaunistamiseks
laimi- või sidruniviile
värsket punet
punase sibula rõngaid

Valmistamine
Tükelda broilerifileed väiksemateks tükkideks ja prae kuumal pannil vähese õliga läbi (10–15 minutit). Tükelda paprika ja viiluta kurk, lõika tomatid sektoriteks.

Vala pasta keevasse soolaga maitsestatud vette ja keeda mõni minut. Vala pasta sõelale, nõruta, vala peale pisut fetakuubikute õlimarinaadi ja sega hästi läbi.

Aseta serveerimisalusele kõigepealt pasta, selle peale tükeldatud köögiviljad, fetakuubikud ja mustad oliivid, kõige peale tõsta broileritükid.

Salatikastme valmistamiseks maitsesta feta õlimarinaad sidrunimahla ja hakitud värske punemega. Vala kaste salatile.

Kaunista salativaagnat värskete punemelehtedega, õhukeste laimi- ja punase sibula viiludega. Paku kõrvale heledat leiba, näiteks Hagari ciabatta’t.

Sidrunimahl ja kapparid annavad sellele lihtsale pastasalatile pikantse maitse.

Pastasalat tuunikalaga
4–6 sööjale

250 g värvilist merikarbipastat, näiteks Torino Tricolori Simpukka pasta
1 keskmine punane paprika
1 dl hakitud värsket peterselli
1 keskmine punane sibul
paar sellerivart
1 karp tuunikala vees

Kaste
1 sidruni mahl
2 sl oliiviõli
2 sl väikesi kappareid (Eldorado)
0,5 tl soola
1 küüslauguküüs
värskelt jahvatatud musta pipart

Valmistamine
Keeda pasta pakendil antud soovituse järgi pehmeks (8–10 minutit), lisa keeduveele soola ja pisut õli. Kalla valmis pasta külma veega üle ja jäta nõrguma. Tükelda paprika, seller, sibul ja petersell. Vala suurde kaussi, lisa ka pasta ja nõrutatud tuunikala ning sega kõik omavahel kokku.

Eraldi kausis valmista kaste: pigista sidrunist mahl, purusta küüslauk, lisa kõik kastmeained ja klopi ühtlaseks. Vala kaste salatile ja sega ettevaatlikult põhjast tõstes läbi.