Miks hiidsisalikud nii julmad olid? Võimalik, et täide tõttu

Loomatäid Foto: Wikipedia.org

USA Illinoisi ülikooli paleontoloogide sõnul ei ole ime, et eelajaloolised hiidsisalikud julmad kiskjad olid.

Uurijad avastasid, et need loomad kannatasid täide käes, kirjutab Daily Mail.

Täide DNA-uuring näitas, et need parasiidid arenesid rohkem kui 65 miljonit aastat tagasi ehk hiidsisalike ajastul.

«Meie uuring paljastas, et nii lindude kui ka imetajate täid olid olemas enne hiidsisalike massilist hävingut. Tänapäeval on lindudel üsna palju täisid, imetajatel mõnevõrra. See lubab oletada, et ka varasematel ajalooetappidel elasid need parasiidid väga erinevatel loomadel,» selgitas uurija Kevin Johnson.

Teadlased panid kokku täide arengu kaardi, võttes aluseks 69 erinevalt täiliigilt saadud DNA.

«Täid on nagu elavad fossiilid. Minevik paljastab end täide kaudu. Täide kasutamine markeritena aitab luua pildi, millised olid ja on nende peremeesorganismid,» lausus Londoni loodusmuuseumi uurija Vincent Smith.

Siiani on käibel teooria, et hiidsisalike ajastul oli minimaalselt lindude ja imetajate liike. Nende liikide plahvatuslik kasv sai alguse pärast hiidsisalike väljasuremist 65 miljoni aasta eest.

Kuid täideuuring näitas, et linnu- ja imetajaliikide kasv sai alguse märgatavalt enne hiidsisalike väljasuremist.

«Siis olid juba olemas pardid, kes erinesid öökullidest, need omakorda papagoidest. Varasema teooria kohaselt tekkis lindude ja imetajate liikide plahvatuslik kasv alles pärast hiidsisalikke. Kuid täidele tuginedes saab väitas, et lindude ja imetajate uute liikide teke käivitus juba enne hiidsisalikud hävitanud katastroofe,» selgitas Smith.

Ta lisas, et käibel oleva teooria kohaselt arenesid linnud lennuvõimelistest hiidsisalikest.

«Täid näitavad aga, et oli olemas mitmeid linnuliike, kes võisid täid saada hiidsisalikelt,» selgitas uurija.