Suur galerii ja ülevaade: tuntud Eesti tegelased, keda on kohus karistanud

Kõik andekad ja tähelepanuväärsed tuntud Eesti tegelased ei ole eeskujulikud kodanikud. Nii mõnigi kohtu poolt karistatud või suisa vangis istunud:

Nõia-Ints ehk kodanikunimega Indrek Leibur

Nõia-Ints solvas vanglas töötavat medõde Foto: Elu24.ee fotomontaaž

on istunud vangis mitmel korral, kus ta teenis leiba juuksurina töötades. Mees on vangis olnud salajase varguse, röövimise, üliraskete kehavigastuste tahtlikus tekitamises, kinnipeetavana narkootikumidega tegelemise, vahistatuna põgenemise ja väljapressimise eest. Vanglas olnud vahelduva eduga alates 15. eluaastast, viimaste andmete kohaselt veedab aega Jämejala haiglas.

Kalvi-Kalle Kruusamäe 

Brigitte Susanne Hunt, Kalvi-Kalle Kruusamäe ja Helen Kõpp Foto: TV3

Kruusamäe sai kuulsaks saatest «Prooviabielu», on tuntud liiklushuligaan. Esimest korda jäi ta politseile vahele lubadeta sõitmise eest 14-aastaselt. Sellest ajast saati on ta sama asja eest olnud korduvalt kohtu ees, lisaks on tihtipeale puudunud tema autol kindlustus, ülevaatus ja numbrimärk. Lisaks on driftikunn ka pikanäpumees – teda on kolm korda karistatud varguse eest, nimelt on ta pätsanud kaablit, akusid, sepaalasi ja ühes kaimudega varastasid nad ka ühe traktori! Hetkel on Kalvi-Kallel kaelas kohtuasi, kus teda ähvardab reaalne vanglakaristus kuni üheks aastaks lubadeta sõitmise eest.

Liis Haavel 

Uue nimega Elois-Catherine Haavelit on korduvalt süüdi mõistetud, tema pahateod on olnud ametiisikuna toime pandud suuremahulise kelmus, arvutikelmus, varguse ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine, dokumendi võltsimine ja selle kasutamine. Naine on tuntud kui vanainimeste petja, kuna üldjuhul määris ta just neile mett mokale, et oma tahtmine saada. Juunikuu esimesel päeval peeti naine taas kinni, kuna teda kahtlustatakse identiteedivarguses.

Beebilõust, passinimega Andrus Elbing, sai esimest korda karistada 14-aastaselt sissemurdmise ja varastamise eest. Veel on räppari karistusregistris korduvad vargused, politseiniku kallal vägivalla tarvitamine, kehaline väärkohtlemine. Ta vabastati ennetähtaegselt vanglast tänu sellele, et osales seal vaba aja veetmise korraldamises ning lõpetas keskkooli kiitusega. Paraku sattus Beebilõust selle aasta kevade hakul taas vanglasse, kuna röövis päise päeva ajal poemüüjat noaga ähvardades poest raha ning jõi ära pudeli viskit. Ta sai minimaalse ehk 3-aastase vangistuse, millest kohe täitmisele pöörati kuus kuud. Elbing vabanes vanglast 4. augustil, 2017. aastal. 

Anna-Maria Galojan sai 2011. aastal karistada suures ulatuses omastamise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest. Nimelt kasutas endine edukas noorpoliitik tööandja pangakaarti, et osta riideid endale ja ka teistele, kuivõrd rõivad ei vastanud tema suurusnumbrile. Lisaks soetas ta kingi, ehteid ja muid aksessuaare, kasutas iluravi ja käis Kreeta saarel ja Londonis reisil. Naine ostis tööandja nimele ka posu kinkekaarte, mille väidetavalt jagas laiali, ent tegelikkuses kasutas ise poodlemistuuridel. Veel esitas ta võltsitud arveid raamatute ostmise eest, ent tegelikkuses kulusid summad luksuskaubamajas net-a-porter.com sisseostudeks. Kokku kulutas naine ligi 50 000 eurot võõrast raha. Galojanile määrati aasta ja 10 kuud vangistust, millest kohe täitmisele läks 5 kuud. Ta pidi hakkama karistust kandma hiljemalt 2012. aasta veebruarist, ent oli pagenud Inglismaale – alles kolm aastat hiljem saadi naine kätte ja pisteti pokri. Vanglast vabanedes ütles Galojan Postimehe ajakirjanikule, et esimese asjana kavatseb ta anda Eesti vabariigi kohtusse, kuna riik vajab veel palju arenemist, kui ta ei taha olla Euroopa Liidust välja visatud. Eestisse Galojan jääda ei tahtnud: «Ma ei jää riiki, mis on nii alaarenenud. Ma arvan, et ma eelistan jätkata oma elu riigis, mis väärib demokraatliku riigi nimetust.» Naine naasiski Inglismaale, kus elab laia elu ja töötab väidetavalt The Baltic Timesi ja The Middle East Magazine'is poliitikaanalüütikuna ning oli vabatahtlik Brexiti-pooldajate tiimis. Omastatud raha pole pillaja veel tervenisti tagasi maksnud.

Näitleja Andrus Vaarik sai 2016. aastal karistada süsteemaatiliselt lubadeta sõitmise eest. See tähendab, et lühikese aja jooksul jäi ta oma Toyota Rav4 roolis 3 korda juhtimisõiguseta vahele. Karistusena määrati mehele ligi 2000-eurone rahaline karistus, millest kohe pidi ta tasuma veerandi ehk 500. Ülejäänu tasumise kohustus sõltub käitumisest aastase katseaja vältel. Andrus Vaarik ütles tollal Postimehele, et tema juhiluba oli aegunud ja ta pole seni jõudnud seda uuendada. «Juhiluba aegus juba aastaid tagasi, kuid ikka alati on kiire ja muud asjad on tähtsamad,» rääkis Vaarik. «Trahvid olid suhteliselt väiksed. Sõitsin, maksin väikse trahvi ja nii tekkiski karistamatuse tunne,» tunnistas ta.

Legendaarsel Imre Arakal on osad karistused nii vanad, et need on juba aegunud, mees oli osa Linnuvabriku grupeeringust. Küll aga 2011. aastal mõisteti ta süüdi tuttava kallutamises valeütluste andmisele seoses ärimeeste tellitud palgamõrvaga, kunstliku asitõendi loomises ja ebaseadusliku relva omamises ning hoiustamises, karistada sai ta tingimisi. Hetkel istub Arakas Iirimaal, kus kohus järjepanu tema vahi all hoidmist pikendab, kuna meest kahtlustatakse mõrva planeerimises.  

Minister Margus Tsahkna poolvenda Keila haigla juhti Anders Tsahknat kahtlustati kunagi korruptsioonis, kui ta müüs linnale kuuluva ettevõtte maha, lasi sellele võtta endaga seotud firmadest kohustused peale ning seejärel ostis linn selle tagasi. Kuriteokahtlustust talle ei esitatud, ent abilinnapeana töötamist ta seejärel ei jätkanud. 2009. aasta juunis peeti ta kinni kahtlustatuna mõjuvõimuga kauplemises. Süüdistuse järgi kasutas ta sotsiaalministri nõunikuna korduvalt ära oma ametikohast tulenevat mõjuvõimu ning mõjutas ametnikke ja koostööpartnereid tegema tema enda või sugulaste ja tuttavate jaoks soodsaid otsuseid. Samuti süüdistati Tsahknat dokumendi võltsimises ning selle kasutamises eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Ta mõisteti tingimisi vangi võltsdokumentide eest. Mullu septembris sai Tsahkna Hiiu hooldusravila aastatetaguse omandivaidluse tõttu süüdistuse kaasaaitamises teise isiku varaliste huvide järgimise rikkumises, millega tekitati suur varaline kahju. Juuni alguses peeti Tsahkna kinni kahtlustatuna suuremahulises soodustuskelmuses.

Villu Reiljan mõisteti süüdi maadevahetusprotsessis pistisevõtmises ning sai tingimisi karistuse katseajaga, kuna kohtu meeles on 60-aastase mehe väärtushinnangud juba välja kujunenud ning vangla neid ei muudaks. Savisaare protsessis on ta ka üks süüalustest, mistõttu võiks ta süüdimõistmisel vangi sattuda. Nimelt uus väidetav kuriteoepisood pandi toime katseajal, niisiis ähvardabki endist poliitikut reaalne vanglakaristus.

Jan Uuspõld mõisteti süüdi kultuurimälestise rikkumises ja omavolilises sissetungis. Nimelt lõhkus ta 2007. aastal Palmse mõisas aknaklaase, prožektori, prügikasti ja vihmaveetorusid. Lisaks tungis sisse Riikliku Looduskaitsekeskuse hoonesse sisse, lõhkudes seejuures välisukse kaasosa ja betoonist prügikasti, rikkus seinakaardi, harjasmati ja porivaibad. Karistusena sai ta tingimisi aastase vangistuse kolmeaastase katseajaga. Kaks aastat hiljem juhtis ta alkoholijoobes olles maasturit, karistusena sai ta rahalise karistuse ning tal võeti load pooleks aastaks ära.

Kirjaneitsi Kati Saara Vatmann tunnistati 2011. aastal süüdi joobeseisundis olles autojuhtimises, ta sai rahalise karistuse, mida ei pööratud täitmisele, kuna kolmeaastase katseaja kestel ei pannu kuritegu. Siiski kaotas naine kaheks kuuks autojuhiload. Selle aasta märtsis sai naine taas sama asja eest karistada. Sel korral määrati talle 8 kuud tingimisi vangistust 1,5-aastase katseajaga ning jäeti 5 kuuks ilma lubadeta.

«Tiigrikutsu» kuulsaks laulnud Joel Steinfeldt mõisteti 1990. aastal lasteahistamise eest kuueks aastaks vangi, nimelt käitus ta sündsusetult 4-, 9- ja 11-aastase poisiga. Eestisse naasnud, ilmusid ajakirjanduses artiklid, kus räägiti, et 12-aastane poiss, kes kasuvanemate juurest põgenes, elas kolm kuud Steinfeldti pool. Kriminaalasja ei algatatud, sest kasuvanemad ei soovinud. 2002. aastal esines Arnold Oksmaa Kroonikas pihtimusega, et käis alaealisena sageli Steinfeldti juures seksimas. 2009. aastal mõistis kohus mehe õigeks kehalise väärkohtlemise süüdistuses. Nimelt kahtlustati teda omaenda kodus ühe 15-aastase poisi korduvalt käega näkku löömises. Poiss süüdistas lauljat ka enda seksuaalses kuritarvitamises, ent uurimine seda ei tuvastanud.  «Kes kurat, mille alusel ja mis õigusega on teinud Vikipeediast kui vabast entsüklopeediast kollase mölameedia peldikuseina, kus mind tutvustatakse kui hirmsat kurjategijat, pedofiili? Kus ja kes on minu ohvrid? Kust pärinevad minu kohta sellised andmed ning kes või mis on selle informatsiooni allikas? Kas keegi on näinud või on kellelgi ette näidata kohtuotsus, kus mind on mõistetud süüdi pedofiilias?» pröökas mees end 2011. aastal Facebookis.

Andrus Värnik mõisteti süüdi korduvas ja suurt valu põhjustanud kehalises väärkohtlemises, karistusena määrati 2 aastat ja üks kuu pikk tingimisi vangistus. Selle jooksul pidi odaviskaja osalema sotsiaalprogrammis ega tohtinud tarvitada alkoholi ja narkootikume. Värnik aga kukkus napsitama, mistõttu toimus istung, kus arutati karistuse täitmisele pööramist, kuhu mees tuli ka alkoholijoobes! kohtunik küsis endiselt tippsportlaselt, kas ta on alkoholi joonud, tunnistas Värnik, et tegi seda eelmisel päeval. Katseaega pikendati ühe kuu võrra ning Värnik saadeti sunniviisilisele alkoholismiravile, kuna järgmisele istungile tuli Värnik kui uue mehena. «Ma väga vabandan eelmise korra eest ja tunnistan, et mul on alkoholiga probleeme. Tean, et olen vigu teinud, ja proovin ravi saada,» rääkis Värnik istungisaalis.

Meesstrippar Gabriel Kubjas sai tingimisi vangistuse eelmise aasta lõpus, kui ta tabati oma Lincolni autost narkojoobes, mees oli tarvitanud kokaiini. Mehele määrati 1,5-aastane katseaeg ning lubadest jäi ta ilma kolmeks kuuks.

Näitleja Henrik Normann sai selle aasta veebruaris karistada joobes juhtimise eest 4-kuuse vangistusega üheaastase katseajaga, kui oli vahele jäänud oma Saabiga Vabaduse puiesteel kell 3.30 öösel sõites. Lisaks jäi ta kolmeks kuuks ilma lubadeta.

Ülle Suurhans-Pohjanheimo

2005. aasta mais mõistis kohus moekunstniku koos abikaasa Hannu-Tapaniga aastaks ja kolmeks kuuks vangi, kuid asendas karistuse 900 tunni pikkuse üldkasuliku tööga. Pohjanheimod olid tööl Kaagvere erikoolis. Naine õpetas tüdrukutele käsitööd, mees tegi abitöid.

Peale selle kästi abielupaaril maksta maksu- ja tolliametile ära riigilt välja petta üritatud 805 856 krooni ning mõisteti mõlemalt välja veel 4035 krooni sundraha. Paar end maksupettuses süüdi ei tunnistanud.

Omanimelise moemaja omanik Ülle Suurhans-Pohjanheimo esitas süüdistuse järgi OÜ Ekspert juhatuse liikmena 1997. aasta jaanuarist 1998. aasta septembrini valeandmetega käibedeklaratsioone, pettes maksuametit 782 815 krooniga.

Moekunstniku abikaasa Hannu-Tapani võltsis süüdistuse järgi sama firma juhatuse liikmena 1997. aasta oktoobrist 1998. aasta septembrini dokumente ning esitas samuti valeandmetega deklaratsioone. Selle tulemusel peteti maksuametit 58 863 krooniga.

Tänaseks on Ülle Suurhans-Pohjanheimo disaininud mitmeid endise esileedi Evelin Ilvese kleite ning ta on tunnustatud oma kõrgmoeliste rõivaste poolest nii kodumaal kui ka väljaspool piiri.

Ester Tuiksoo

Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas endise põllumajandusministri Ester Tuiksoo 2014. aastal 30. juunil maadevahetuse kriminaalasjas süüdi pistise võtmises ja andmises. Endine põllumajandusminister ja riigikogu liige jäi kohtu otsusega süüdi pistise võtmises.

Ühtlasi kergendas riigikohus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu Tuiksoo karistust. Kui ringkonnakohus mõistis Tuiksoole aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse, siis riigikohtu otsusega jäi tema karistuseks kolm kuud vangistust kolmeaastase katseajaga.

Seoses riigikohtu süüdimõistva kohtuotsusega pidi Tuiksoo lahkuma nii riigikogust kui ka Keskerakonnast.

Täna töötab riigikogu endine liige ning ekskeskerakondlane Ester Tuiksoo Tallinna ühistupanga loomist ettevalmistavas sihtasutuses.

Peeter Oja

Harju maakohus mõistis näitleja Peeter Oja süüdi auto juhtimises joobnud olekus ja karistas teda pooleaastase tingimisi vangistusega.

Kuuekuulisest vangistusest kuulub ärakandmisele kolm kuud ja 28 päeva. Karistust vähendati, sest asi lahenes lühimenetluses, teatas Harju maakohus.

Karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 57-aastane Peeter Oja vabastati kinnipidamiselt kohtusaalis.

Lisakaristusena võeti Peeter Ojalt kolmeks kuuks mootorsõiduki juhtimise õigus. Menetluskuludena tuleb tal hüvitada 520 eurot ja 50 senti.

Põhja ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt põhjustas Peeter Oja liiklusõnnetuse, juhtides 31. augusti õhtul kella 21.52 ajal Tallinnas Paju tänaval mootorsõidukit Subaru, olles joobeseisundis.

Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse puhtsüdamlikku kahetsust. Varasemast Peeter Ojal kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad.