Õrnade viiulihelide saatel vaatavad mees ja naine teleekraanil käest kinni hoides teineteisele otsa. Siis tuleb suhtedraamas reklaamipaus ning kommertsteadaanne röögatab kõlaritest sellise jõuga, et kass kargab lakke ja kõrvaltoas magav imik hakkab nutma.
Miks telereklaamid kõrva karjuvad? (1)
Seda, et reklaami heli on tunduvalt valjem kui saate enda heli, on küllap tähele pannud kõik Eesti kommertstelekanalite vaatajad. Levinud arvamuse järgi soovivad teletegijad nii garanteerida, et kööki külmutuskapi kallale nahistama läinud inimene ühestki reklaamist ilma ei jääks. Päris nii see siiski pole.
Tänapäeval edastab telekanal kogu oma programmi digitaalselt selleks mõeldud serverist, selgitas Kanal 2 tehnikadirektor Aimar Prous. Serverisse pannakse kõik saated, filmid ja reklaamiklipid enne eetrisse saatmist valmis, välja arvatud muidugi otsesaated.
Serverisse sisestades määratakse ära reklaamide ja muude saadete helinivoo, mida edaspidi jooksvalt enam muuta ei saa. Kui nüüd reklaam satub näiteks rahuliku armastusfilmi vahele, siis kostabki see ebaloomulikult valjusti. Märulifilmi puhul poleks vahe nii märgatav.
«Kui reklaam on juba serverisse pandud, jääb ta sinna püsiva helitugevusega,» ütles Prous. Eetrisse saatmise juures võiks küll olla operaator, kes reaalajas liiga tugeva heli nupust maha keerab.
Prousi sõnul ei suuda aga ükski inimene nii ruttu reageerida. «See on kogu maailmas probleemiks. Nüüd on hakatud tegema tarkvara, mis suudaks reklaami heli reguleerida saate järgi, mille vahele seda lastakse. Me oleme ühe sellise ostnud, aga see ei saa hakkama, asi on alles lapsekingades,» rääkis ta.
Reklaami heli ületab nivoolt saate heli veel seetõttu, et reklaamitegijad on heli tugevalt kompresseerinud, see tähendab kunstlikult vähendanud kõige valjemate ja vaiksemate helide vahelist erinevust.
See on heliproduktsioonis levinud võte, mille tulemusena heli tundub kuulajale võimsam ja valjem. «Meie seda muuta ei tohi,» ütles Prous. «Aga me võtame reklaamid serverisse ikka neli-viis detsibelli vaiksemalt kui muud saated.»
Ometi tuli näiteks eelmisel kolmapäeval Kanal 2 populaarset seriaali «Pilvede all» vaadates dialoogist arusaamiseks telekat valjemaks keerata ning seetõttu mõjus reklaamipaus eriti lärmakana. Sama võis täheldada TV 3 sarja «IT-planeet» puhul.
Prousi sõnul ilmneb siin sama probleemi teine külg. «Tootmise professionaalsus Eestis jätab veel soovida. Eks meilgi tuleb ette eksimusi, kus saade on liiga vaikselt serverisse võetud ja siis möirgab reklaam täiega, kui vaataja heli saate järgi reguleerib,» rääkis ta.
Prousi sõnul ei eksisteeri ühtegi regulatsiooni, mis sunniks telekanaleid väljastatavat signaali kontrollima: «Vene ajal oli tehniline visuaalne kontroll, aga nüüd norme enam ei ole. See on nagu kunstis: ega ei eksisteeri ju ka mingeid reegleid, kui värviline näiteks mingi maal peab olema.»
Sama probleem kummitab kogu maailmas. Aasta alguses tegi Kanada raadio- ja televisioonikomisjon CRTC ettepaneku telereklaami helitugevust vähendada. «Liiga vali reklaam võib segada telesaate nautimist,» lausus komisjoni juht Konrad von Finckenstein. Tema sõnul ei ole normaalne, et televaataja peab iga reklaamipausi ajal teleka vaiksemaks keerama.
Tänavu veebruaris koostas Euroopa Ringhäälingute Ühendus (EBU) mahuka tehnilise dokumendi heliprobleemi lahendamiseks. See kirendab sõnadest «võiks», «ei tohiks» ja «peaks» ega ole sellisena kohustuslik isegi EBU liikmetele, saati siis Eesti kommertskanalitele, mis sellesse organisatsiooni ei kuulu.
Kuna dokument on suhteliselt üldsõnaline, siis Prousti sõnul see tulemust ei anna: «Nad küll üritavad helitugevuse kõikumist paika panna, aga reaalajas seda kontrollida on väga raske.»
Ta lisas: «Muidugi meile meeldiks, kui vaatajat liigvaljud reklaamid ei häiriks. Hangime juurde ühe seadme, mis peaks vastama EBU nõuetele, aga erilist optimismi ei ole. Kavatseme seda kasutama hakata enne suve, eks siis näe.»
Seni on karjuvate reklaamide vaigistamiseks parim vahend televaataja kiire päästikusõrm puldil.