Normanni perekonnanimega britid on jõukamad kui anglosaksi nime kandjad

1086. aastal kirja pandud Domesday Book ehk viimsepäevaraamat käsitleb üksikasjalikult tollast eluolu ja maaomandeid

FOTO: Wikipedia.org

USA California ülikooli teadlase Gregory Clarke´i nimeuuring näitas, et tänapäeva britid, kes kannavad kunagiste Briti saarte vallutajate normannide perekonnanimesid, on jõukamad kui näiteks anglite ja sakside nimede kandjad.

Uuring näitas, et isikud, kelle esivanemad kandsid 1858. aastal «jõukat» perekonnanime nagu näiteks Percy ja Glanville, mis viitavad otseselt Prantsusmaa Normandia aadlile, on jõukamad kui «vaeste» käsitööliste perekonnanime kandvad isikud, kirjutab The Telegraph.

Uurija Clark töötas läbi palju Briti saartel esinevate perekonnanimede allikaid, jõudes tagasi Doomsday Book`ini.

1086. aastal kirja pandud Domesday Book ehk viimsepäevaraamat käsitleb üksikasjalikult tollast eluolu ja maaomandeid.

Clarki sõnul viitavad Briti perekonnanimed, kas inimese esivanemad olid aadlikud või käsitöölised.

Clark jagas leitud nimed kas «jõukaks»  või «vaeseks»vastavalt sellele, millega neid nimesid seostati ajaloodokumentides. Sajandite jooksul on kahe klassi vahelised nimelõhed abielude tõttu kahanenud, kuid mingi eristatus on siiski jäänud.

Samuti väidetakse, et «jõukate» perekonnanimede kandjad elavad keskmisest kolm aastat kauem. Eluea pikkust saab seostada ka sotsiaalmajandusliku staatusega.

Clarki uuring näitas, et keskajal kandsid Normandia vallutajate järeltulijad nimesid nagu Balliol, Baskerville, Bruce, Darcy, Glanville, Lacy, Mandeville ja Venables.

Neid nimesid kannavad ka tänapäeva jõukad britid.

Käsitööliste klassi esindajad kandsid 14. sajandil selliseid nende ametile viitavaid nimesid nagu Smith, Carpenter, Mason, Shepherd, Cooper ja Baker.

Need nimed on nüüdsel ajal enam levinud Suurbritannia alama keskklassi seas.

William Vallutaja (umbes 1028 – 9. september 1087) oli alates 1035. aastast Guillaume II nime all Normandia hertsog.

Ta tungis Briti saartele, võitis14. oktoobril 1066. aastal Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis sama aasta 25. detsembril Inglismaa troonile William I nime all. Senine ühiskond jagunes kaheksa – jõukas prantsuse keelt kõnelev normannide ülemklass ja anglosaksidest alamklass.